Charles Strossi "Pereäri"

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=56298

Tiit Tarlapi "Aegade julm laul"

21. sajandi lõpus tabavad maailma sotsiaalsed rahutused, mis tsivilisatsiooni kaosesse paiskavad. Romaani minategelaseks on (Tarlapi loomingule omaselt) poolfiktiivses ja täpsustamata riigis elav ajaloolane Ivor Rennik, kes Tsitadelliks kutsutud elitaarse ning turvalise linnaosa elanikuna mässust algul puutumata jääb. Tsitadellis on ta seotud salajase projektiga-nimelt kuulub ta nende väheste inimeste hulka, keda on võimalik panna oma teadvuses peituvaid esivanemate mälestusi spetsiaalse tehnoloogia abil uuesti läbi elama. Kui maailma haarab kaos, suundub ta Tsitadelli löömameeste eskordi saatel oma peret päästma, ent avastab, et nood on märatsejate ohvriks langenud. Küll aga õnnestub tal tuua tsitadelli salapärane mässajate käest hädavaevu pääsenud ja samuti pere kaotanud tütarlaps Lenna, kes väidab, et oli Ivori rahutustes hukkunud noorema õe kooliõde. Et Tsitadellis pole ruumi kõigi põgenejate jaoks, vormistatakse Ivori ja Lenna vahel viimase elu päästmiseks fiktiivne abielu. Elu kokkuvariseva tsivilisatsiooni viimases kantsis aga muutub järjest paranoilisemaks...

Tarlapi näol on tegu hea sotsiaalkriitiliste sugemetega seiklusulme-autoriga, ent tõsisem sotsiaalne teaduslik fantastika ei paista tal hästi välja kukkuvat. Ühiskonnakriitikat, millega oleme juba autori varasemast loomingust tuttavad(tsivilisatsioon tervikuna, eriti aga kapitalistid ja kohustus lipsu/ülikonda kanda on pahad-pahad asjad) on siin kõvasti, ent see mõjub ülepingutatuna ja kipub loo enda varju jätma. Pikad vahepalad, milles kirjeldatakse Ivori rännakuid fiktiivsesse muinasaegsesse Ungelinna tsivilisatsiooni koidikul, meenutavad Hargla "Vabaduse kõrgeimat määra", keskaja asemel kirjeldatakse küll muinasaega. (Muide, Ungelinna asukate kohta oli öeldud kord "ungelased", siis jälle "ungelapsed"). See osa mõjus väga kuivalt ja moraliseerivalt, samuti on ju teada, et erinevalt marksistlik-leninistlikus ajalookäsitluses kirjapandust said paljud muistsed tsivilisatsioonid ka ilma orjapidamiseta läbi...

Erinevalt näiteks puhtalt tuumapungiliku õhustikuga "Roheliste lippude reservaadist" mainitakse siin teoses ka internetti ja mobiiltelefone, lugu kisub üldse kuidagi väga päevakajaliseks ning sotsiaalkriitiliseks, võib leida ka vihjeid tänapäeva Eestile. Autori seisukohtadega tuleb paraku paljudes küsimustes nõustuda, ent romaanivormis on seda kõike mõnevõrra tüütu ja väsitav lugeda. Samuti tekib tunne, et viimasel ajal äärmiselt produktiivsel autoril on tõsine oht end kordama hakata.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/Andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=83173

S. M. Stirlingi "The Peshawar Lancers"

Aastal 1878 tabab Maad ulatuslik komeedisadu, mis lisaks tohututele purustustele tekitab põhjapoolsetel aladel tuumatalve-efekti. Euroopat on haaramas näljahäda ja Briti impeeriumi peaministri Disraeli juhtimisel alustatakse Briti saarte elanike evakueerimist Indiasse ning teistesse lõunapoolsetesse kolooniatesse. Aastaks 1881 saabub Briti saartele lõplik kaos, Disraeli lintšitakse nälgiva rahvamassi poolt ja kliima normaliseerumise ajaks 1890-ndatel on Euroopast saanud metsik maailmajagu, neist evakueerimata eurooplastest, kes näljahäda üle elasid, on aga olude sunnil saanud metsistunud kannibalid. Briti impeerium (ehk indiapäraselt Angrezi Raj) pealinnaga Delhis jääb aga kestma. Euroopa koloniaalimpeeriumidest säilivad ka Prantsuse impeerium (uue keskusega Alžiiris), hiljem Angrezi Raj`iga liituv Holland impeerium Indoneesias ja valdavalt Kesk-Aasias baseeruv Vene impeerium (pealinnaga Samarkandis). Kesk-Aasiasse põgenenud Vene ülikud siiski ilma kannibalismita ellu jääda ei suuda ja loobuvad õigeusust, luues selle asemele kannibalismi ning inimeste ohverdamist sisaldava Tšernobogi (ehk Malik Nousi ehk Paabulind-Ingli) kultuse.

Käesoleva aurupungiliku alternatiivajaloolise romaani tegevus toimub aastal 2025. Maailma tehnoloogiline arengutase vastab umbes 20. sajandi algusaastatele-õhusõidukitena kasutatakse tsepeliine, autod (mis ei kasuta sise-, vaid mingeid välispõlemismootoreid) on haruldased, sõjapidamises kasutatakse vintpüsse ja külmrelvi. Angrezi Raji`st on saanud võimas multikultuurne impeerium, selle keskuses Indias elavad nii Briti põgenike järeltulijad kui ka ühiskonnas normaalset positsiooni omavad indialased, keeled, kultuurid ja usundid on segunenud.

Romaani peakangelaseks on Peshawari ulaaniüksuse kapten Athelstane King, kelle tööülesannete hulka kuulub sõjakate afgaanide vaoshoidmine Raj`i-Afganistani piiril. Afganistanist põhja poole jääb Tšernobogi kummardajate kannibalistlik terrorirežiim, millest teiste riikide alamad targu eemale hoiavad. Kingi isa on kunagi Afganistani piiril salapäraselt hukkunud, nüüd aga hakkavad juhtuma imelikud asjad-tema Babbage`i seadmetega(ehk algeliste aurupunk-arvutitega) tegelevat teadlasest õde püütakse tappa, ka ta ise langeb ohvitseride klubis salapäraste assasiinide rünnaku ohvriks, atendaadikatse käigus hukkub ta ümmardajast armuke Hasamurti. Rünnakute organiseerijateks näib olevat Samarkandi tsaarirežiim, ent motivatsiooni mõista on raske. Tänu salapärasele vene-tadžiki päritolu tüdrukule Yasminile saab see ka Kingi jaoks lõpuks selgeks-nimelt kasutab Tšernobogi kultus tulevikuennustamiseks maagiliste võimetega süütute tütarlaste unenägusid. Sajandi pärast peaks Maad tabama uus komeedisadu ja kogu inimkonnale lõpu peale tegema, ent tänu Kingi järeltulijate tegevusele on inimkonna tehnoloogiline arengutase selleks hetkeks juba liiga kõrge ning täielikku hävingut suudetakse vältida. Seega tuleb King tappa, et maailm vältimatult saabuvas apokalüpsises Tšernobogile ohverdada... Kingi ja tema sõprade ning Ohrana agendi krahv Ignatjevi võitluse taustal toimuvad keerulised rahvusvahelise tähtsusega sündmused, Angrezi Raj`i ning Prantsuse Outremere`i-impeeriumi püütakse liita troonipärijate abiellumise läbi. Selle plaani ebaõnnestumise korral võib maailma haarata purustav sõda ja Tšernobogi kummardajate sepitsused teoks saada...

Minu meelest on tegu igati sümpaatse, detailse ja värvika romaaniga. Kirjeldatud Briti-Vene suhted meenutavad 19. sajandi "Suurt mängu" ja eks siin Kiplingi "Kimile" kuuldavasti ka palju vihjeid ole. Üldse meenutab raamatu stiil kohati väga 19. sajandi seiklusjutte, taustmaailmaks on küll veidi sarnase õhustikuga, ent siiski fiktiivne 21. sajandi Angrezi Raj.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=41155

"Unustus"/"Oblivion"

Riik: USA

Aasta: 2013

Režissöör: Joseph Kosinski

Lähitulevikus ründavad Maad tulnukad, kes purustavad Kuu, mis tekitab Maal ulatuslikke katastroofe seoses muutunud külgetõmbejõuga. Tulnukate rünnak õnnestub tuumarelvadega tagasi lüüa, ent inimkond peab elamiskõlbmatuks muutunud koduplaneedilt Titanile kolima, Maa ookeanides leiduvat vett aga kulutatakse kosmoselaevade kütuse valmistamiseks. Peategelane Jack Harper oleks justkui veemaardlaks muudetud Maal silma peal hoidev droonimehhaanik... ent tegelikult pole kõik üldse nii, nagu paistab, ja filmi sündmustik kisub ühel hetkel vägagi dickilikuks.

Mulle see film igatahes meeldis, Hollywoodi kohta päris keerulise ja läbimõeldud süžeega ning kinos vaadates jättis võimsa mulje. Päris palju tähelepanu on pööratud viimase aastakümne tehniliste arengute juures aktuaalseks muutunud droonide, nende kasutamise ja häkkimise teemale.

Stephen Kingi "Isemoodi aastaajad"

Teadmiseks ulmefännidele-neljast siin kogumikus sisalduvast loost evib fantastilist elementi vaid viimane, "Hingamismeetod". Pahaaimamatult raamatut ostes ma sellest teadlik ei olnud, samas olid ka kaks ülejäänud kolmest loost täitsa korralikult kirja pandud, "Andekas õpilane" niiväga ei meeldinud. Autor põhjendab sarnase kogumiku koostamist asjaoluga, et mittežanriliseks kirjanduseks liigituvaid lühiromaane on USA-s väga raske eraldi trükis avaldada.

"Rita Hayworth ja Shawshanki lunastus"

Jah, ulmevaba, aga päris huvitav lugu. Andri arvustuses mainitud ekraniseeringut pole ma kunagi näinud, nii et lugesin teksti mistahes eelteadmisteta. Painajalikud vanglaelu-kirjeldused muutusid mingil hetkel tüütuks, ent lõpupoole läks tekst minu meelest jällegi huvitavamaks ja sellest ka hinne.

"Andekas õpilane"

Kuna tekst on Baasis olemas, siis erinevalt eelarvustajast kavatsen ma seda ka kommenteerida. Žanriliselt liigitub "Andekas õpilane" vist fantastilise elemendita õuduslooks ehk terroriks.

1970-ndate California. Varateismeline Todd hakkab ühel hetkel huvituma kõigest holokausti ja natslike koonduslaagritega seonduvast ning ootamatult õnnestub tal ka selgeks teha, et läheduses elav vanamees Arthur Denker on tegelikult end natsiküttide ja Mossadi eest varjav endine sakslasest koonduslaagrikomandant Dussander. Todd võiks ta üles anda, ent sunnib selle asemel vanameest endale jutustama "lahedaid" lugusid juutidega tehtust, ähvardades keeldumise korral ta tõelise identiteedi paljastada. Dussanderi varjamisega mängib ta end aga järjest hullemini lõksu...

Mingil hetkel selgub, et nii Dussander kui ka Todd on parajad psühhopaadid ja sealt edasi kisubki lugu terroriks, sest mineviku süngete saladuste lahkamisega lugu ei piirdu.

Veniv ja tüütuvõitu tekst, ilmselt mitte päris minu maitsele. See, et sõnad "holokaust" ja "natsikütt" tekitavad keskmises eesti lugejas põlgliku või iroonilise reaktsiooni, on muidugi omaette teema... mind see nii väga ei häirinudki, aga lugu kippus lihtsalt venima. Samas on "Andekas õpilane" ju kirjanduslikus mõttes päris hästi kirja pandud, ent seejuures mitte eriti köitev. Hindeks "3-".

"Laip"

1960. aasta Maine`is otsustavad neli probleemsetest peredest pärit poissi minna kuskile maakolkasse otsima rongi alla jäänud poisi laipa, millest üks poistest on oma vanema venna ja tolle sõbra vestlust pealt kuulates kuulnud. Poistekamba eesmärgiks on laiba leidmise läbi meediasse jõuda ja au ning kuulsust koguda. Paraku on laibale ka teisi pretendente...

Õuduselemente selles loos on, aga midagi otseselt fantastilist pole-kui mitte just näiteks hääli metsas fantastilises võtmes tõlgendada. Pigem on tegu nostalgilise ja päris põneva looga, milles on ilmselt vihjeid ka autori enda lapsepõlvele ning mis sisaldab mitmeid meeldejäävaid episoode, nagu põgenemine rongi eest raudteesillal ja pirukasöömisevõistlus. Kingile omaselt seguneb lapsepõlvenostalgia painajalike ja vastikute elementidega, mis on minu meelest igati sümpaatne lähenemine.

"Hingamismeetod"

Eelarvustajale täienduseks mainiks, et raamjutustuse käigus esitatud loo tegevus toimus siiski aastal 1935. Mainitud loo kohta võiks öelda, et selles oli nö. võll kõvasti üle keeratud, nii et jutustus ei mõjunud enam isegi õudse või traagilisena, vaid pigem kergelt grotesksena. Kui siit mingit moraali leida, siis seda, et kitsalt oma erialale spetsialiseerunud arstide soovitused võivad olla küll tervisele kasulikud, ent nende järgimine võib pahasti mõjuda muudes eluvaldkondades-antud loos siis auruvedurina puhisev klient, kes oma tegevusega taksojuhti häirib, mis viib lõppkokkuvõttes koledate tagajärgedeni...

Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=5622

Robin Hobbi "Salamõrtsuka teekond. 1. osa."

"Code Geass: Lelouch of the Rebellion"/ "Kōdo Giasu Hangyaku no Rurūshu Āru Tsu"

Riik: Jaapan

Aasta: 2006-07

Režissöör: Goro Tanicuchi

25 osa

Animesari alternatiivsest maailmast, kus Püha Britiannia Impeeriumi-nimeline superriik on oma hiiglaslike mechade toel Jaapani vallutanud. Peategelaseks siis miski Briti prints, kes üritab oma silmas baseeruva inimeste mõttetegevust mõjutava seadme ehk geassi abi Püha Britannia Impeeriumi hävitada.

Minu meelest kippus see sari veidi venima ja polnud just kõige kaasakiskuvam, eriti esimene pool. Eriti tobedaks tegelaskuju-nimeks oli Diethart (tõlkes siis "dieedisüda").