H. P. Lovecrafti "Hukatus, mis tuli Sarnathi"
"4".
Clark Ashton Smithi "Must iidol"
Sarnaselt kogumiku sisse juhatanud Lovecrafti looga "Hukatus, mis tuli Sarnathi" on käesolevat teksti raskevõitu mõõga ja maagia žanri liigitada, pigem lihtsalt selline eksootiline dark fantasy, mille õhustik hoolimata kauges tulevikus toimuvast tegevusest pigem vanu idamaid meenutab. Just see suurepärane eksootiline õudusõhustik muudab loo minu meelest väga heaks.
Robert E. Howardi "Purpurkuningriigi mõõgad"
Üsna sirgjooneline lugu Valuusia kuningast Kullist ja tema troonilt kukutamiseks korraldatud vandenõust. Maagiat siin loos polegi, on ainult mõõk.
C. L. Moore'i "Hellsgarde"
Keskaegsel Prantsusmaal toimuva tegevustikuga lugu on justkui suurepärane õudukas fantasy pakendis. Jireli Joiry'st retk kummitavasse lossi, mille eesmärgiks on tema vangistatud meeste päästmine, on kirja pandud oskuslikult pinget kruvides ja õhustikku luues.
Clifford Balli "Jumalanna ärkab"
Vähetuntud varase mõõga ja maagia autori lugu, mille kaks peategelast Rald ja Thwaine meenutavad natuke Leiberi Fafhrdi ja Halli Hiirepüüdjat, jätab tänapäeval lugedes pigem tuimavõitu mulje. Ka tegelaskujude käitumine on kohati natuke usutamatu - areenil igaküldselt läbinüpeldatud Rald ilma vähimatki toibumisaega vajamata enda ja kaaslaste tulevasi elusid korraldamas mõjub kummaliselt.
Henry Kuttneri "Draakonikuu"
Ennemuistsel kadunud ajastul toimuva tegevustikuga lugu sisaldab endas nii mõõga ja maagia kui ka lovecraftiliku kosmilise õuduse elemente. Veidra detailina ei mainita loo pealkirja tekstis kordagi ja lugedes ei tule ka kordagi välja, millega tegu on.
Üldiselt päris korralik meelelahutuslik lugu. Luuleklassikast ja Piiblist pärinevad motod peatükkide ees mõjuvad natuke ülemäära pretensioonikaina.
Fritz Leiberi "Uppunud maa"
Mulle see lugu meeldis tänu oma kurjakuulutavale õudusloolikule õhustikule ja oskuslikule pingekerimisele.
Jack Vance'i "Turjan Miiri lossist"
"Sureva Maa" tsüklisse kuuluva loo peategelaseks on võlur Turjan, kes püüab tehislikul teel inimest valmistada.
Pole nagu päris tipptekst, ehkki Vance'i stiil ja maailmaloome on talle omaselt nauditavad.
L. Sprague de Campi "Kohutav Ka"
"4".
Poul Andersoni "Deemonlik merereis"
Lühiromaani peategelaseks on piraadipealik Corun, kes langeb vangi oma põlisvaenlaste achaeralaste kätte. Corunit näib ootavat kindel surm, ent siis tehakse talle ootamatu ettepanek...
"Deemonliku merereisi" tegevusmaailm meenutab antiikaegseid vahemeremaid, Achearal on ka teatud sarnasused keskaegse Veneetsiaga ja Coruni kodumaal Conahuril on teatud keldi hõng. Kui algul näib tegu olevat žanripuhta fantasy'ga, siis loo arenedes hakatakse toimuvale järjest rohkem ratsionaalseid selgitusi pakkuma ja lõpptulemusena on see pigem science-fantasy.
Käesolev tekst meenutab oma ülesehituselt paljuski Andersoni aasta hiljem ilmunud lugu "Kadunud tähelaevade Sargasso", mis on samuti peagi eesti keeles ilmumas ja liigitub žanriliselt hoopis kosmoseooperiks. Mõlema loo peategelaseks on vangistatud vabadusvõitleja/mässuline, kes peab karistuse vältimiseks olema oma endistele vaenlastele lootsiks teel kuhugi tundmatusse ja ohtlikku paika. Neid peategelasi on kohati isegi sarnaselt kirjeldatud (nt "kotkanina").
No comments:
Post a Comment