Wednesday, June 30, 2010

Norman Spinradi "Torgi Jack Barronit"




Idee oli huvitav, aga teostus igavavõitu. Ulmet veidi vähevõitu, kohati tundus, nagu loeks tavalist põnevikku. Surematusteema muutis küll seda muljet, ja oluliselt rohkem vähestest kirjeldatud ulmelistest vidinatest. Ilmselt see näärmeteema ongi raamatus kõige meeldejäävam.Howards oma ihaga surematuse järele ja meetoditega selle saavutamiseks meenutas veidi igivana hullu prantslast Tad Willamsi Otherlandis.

Praegu tundub veider, et see romaan võis kunagi mingi erilise skandaali tekitada. Samas tundus 1969. aastal ka USA neegerpresident autorile ulmelisem kui igavene elu, nii et aeg on siin lihtsalt omi korrektuure teinud.

Saturday, June 26, 2010

Jin Roh: The Wolfe Brigade/Jin Ro





Riik: Jaapan

Aasta: 1999

Lavastaja: Hiroyuki Okiura

Sünge anime alternatiivajaloolisest 1950-ndate Jaapanist, mis on II maailmasõja järel okupeeritud USA asemel Saksamaa poolt (vähemalt nii on mõnedes ülevaadetes väidetud, ehkki ma sellist II maailmasõja stsenaariumi kuidagi loogiliselt ette ei kujuta.)Tegevusmaailm on masendav, düstoopiline ja veidi räpakas.

Minust pikemalt ja paremini on kirjutanud Vabarnamees siin foorumis:


http://www.baka.ee/?pg=ylevaated&id=32

Thursday, June 24, 2010

Nightwishi "Escapist"

http://www.youtube.com/watch?v=esO7boEp2-c

Tuesday, June 22, 2010

Sergei Lukjaneno ja Vladimir Vassiljevi "Päevane vahtkond"


Eelarvustajad on minu eest paljugi juba ära öelnud. Jah, hea raamat. Edgarist lugemine võttis muige suule küll.

Tõlkes on paraku ladina tähti kasutavatest keeltest (nagu soome ja tšehhi) pärit nimed lihtsalt ära transkribeeritud, uurimata seejuures õigete nimekujude kohta.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=20034

Wednesday, June 16, 2010

Isaac Asimovi "Alasti päike"


Maailmade filosoofiline taust oli lõppkokkuvõttes huvitav, aga enamikku tekstist oli igav lugeda. Selles mõttes meeldis "Teraskoopad" rohkem. Ja krimkasid pole ma kunagi armastanud. Oma osa on siin ka sellel, et "Teraskoobaste" tegevusmaailm meeldis oluliselt rohkem. Solaria on hästi välja mõeldud, ent seal toimuv pole põnev.

Solariast. Minu jaoks kohutav düstoopia, mingil juhul ei tahaks sellises maailmas elada. Isegi ülerahvastatud Maa samas sarjas tundub parem selle pealesunnitud üksindust fetišeeriva tsivilisatsiooni kõrval.

Kolm pluss.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://tool.dcc.ttu.ee/sfbooks/getrets.asp?raamat=25

Monday, June 14, 2010

Siim Veskimehe "Sümfoonia katkenud keelele"




Neli miinus. Eks hinne kuhugi kolme ja nelja vahele jääbki.

Romaani tegevus toimub üldjoontes samas maailmas, mis "Pilvelinnuste" oma, ent tegelased ja tegevuskohad on hoopis teised. Lugu algab salapärasest majast Pärnus, mille peakangelane päranduseks saab ja veidrast vanast käsikirjast... siis tulevad mängu juba tulnukad paralleelmaailmast ja hoogne tegevus läheb lahti.

Näib, nagu oleks autor üritanud mahutada 160-le leheküljele võimalikult palju märulit ja siis raamatu kiiresti ära lõpetada. Maailmade vähene lahtikirjutamine (erinevalt "Pilvelinnustest") ja nõrgavõitu lõpp ongi romaani peamisteks miinusteks.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=79008 .

Thursday, June 10, 2010

Kir Bulõtšovi "Perpendikulaarne maailm"



Vene ulmeklassiku esimese eestikeelse ulmeraamatu, kolme lühiromaani sisaldava kogu kolmest tekstist on üllatuslikult "klassikaline teaduslik fantastika" vaid esimene-"Mäekuru". Ühtlasi on see minu meelest kogu parim tekst. Ülejäänud kaks kujutavad endast rohkem fantastiliste elementidega poliitilist satiiri a la Bulgakovi osad teosed. Kahe aastakümne eest ajaloo prügikasti läinud riigikorra mõnitamist kõlbab siiski ka praegu lugeda, erinevalt mõnedest teistest samalaadsetest tekstidest, nagu näiteks Lazartšuki/Uspenski "Kollane allveelaev "Komsomolets Mordovij" ", mis minu põlvkonnale enam suurt midagi ei ütle.

Aga jah, kogu koostaja võinuks panna suuremat rõhku žanriulmele ja väiksemat satiirile, sest žanripuhtaid teoseid oskas Bulõtšov tõesti hästi kirjutada, mida "Mäekuru" tõendab.

Kaanekujundus on jälle nii tehtud, et ainult asjassepühendatud saavad aru, et tegu on ulmega.

"Mäekuru".

Spoiler!!!

Olin lühiromaani juba peaaegu lõpuni lugenud kui äkki turgatas-ma olen seda joonisfilmi teksti põhjal ju vähemalt osalt näinud! Kümneaastaselt või nii.Youtube`i kaudu sain oma arvamusele ka kinnitust. Kuidagi sünge tundus toona, aga igatahes jäi see kujund-kamp poolmetsistunud noori jõudmas hüljatud kosmoselaeva vrakini, mille siseruumide seintel on vanad fotod nende vanematest jne. kuhugi sügavale mu teadvusse ja seda suurem rõõm oli teksti nüüd eestikeelses tõlkes lugeda.

Jyrka on paljugi minu eest ära öelnud. Sugestiivne tekst, mille maakeelde tõlkimine oli kindlasti hea mõte, eriti nende jaoks, kes vene keelt ei oska.

"Perpendikulaarne maailm"


Algul tüütuvõitu poliitfarsina mõjunud lühiromaan hakkas lõpupoole rohkem meeldima. Kui see antigravitatsioon ja dimensioonirännak välja jätta, on siin ulmet muidugi väga vähe. Eks selliseid Pupõkini-taolisi moodsaid feodaale ole NSVL-is/Vene Föderatsioonis olnud ka reaalselt ja märksa hullemaid.

"Tõrge-67"

Lõbus alternatiivajalooline lugu, mis kirjutatud aastal 1968, ent ilmuda saanud aastakümneid hiljem.

1967. aastal toimusid Nõukogude Liidus Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva suurejoonelised pidustused, nagu võime lugeda autori järelsõnast. Käesolevas lühiromaanis otsustatakse need korraldada veidi teisiti ehk siis nii-öelda taaskehastamise võtmes... Leningradi kesklinn kujundatakse ajutiselt 1917. aasta Petrogradiks ja ajaloolistes kostüümides inimestel võimaldatakse Talvepaleed rünnata ning erinevaid rolle etendada, püüdes seejuures kogu selle massiivse showga välismaailmale muljet avaldada. Sellega, et etendusest hoogusattunud mass ilmselt Talvepalee ka reaalselt ära rüüstab, on arvestatud-las lõbutsevad pealegi.

Propagandistlik rollimäng läheb kiiresti kontrolli alt välja, madalikule kinni jäänud "Aurora" purustab kahurilasuga bolševike staabi Smolnõi ja märatseva pööbli ning muuseumitöötajate reaalseks pöördunud mängulahingus võetakse kasutusele tulirelvad. Edasi lugege ise. Arvestades, et kakskümmend aastat pärast loo kirjutamist Nõukogude Liit tõesti kaosesse langes, igati prohvetlik tekst.

Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:


http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=79082

(Loodetavasti modereerib Jyrka varsti andmed kogu kohta ära, siis pääseb ka lühiromaanide arvustustele eraldi juurde)

"Mäekuru" animatsiooni esimene osa YouTube'is (ainult vene keeles):

http://www.youtube.com/watch?v=PhN9HamfbuY .

Saturday, June 5, 2010

"Täheaeg 7: Ingel ja kvantkristall"



Indrek Hargla "Ingel ja kvantkristall"

Jah, ehk tõesti veidi lühike ja kiirustatud, ent millegipärast jättis hästi sümpaatse mulje. Nelja aasta eest loetud "Roosist ja lumekristallist" pole enam palju meeles, ent omal ajal meeldis seegi lugu väga. Näib, nagu autor kavandaks Kajst ja Mettest pikemat sarja, sest otsad jäid lahtiseks.

Üldiselt räägitakse Eestis ikka allalaadimisest, klaviatuurist klikkimisest, jne., mitte downloadimisest, keyboardist ja clickimisest. Aga see selleks.

Veiko Belials "Näe, kala!"

Paraku peab loo Belialsi loomingu halvemikku lugema. Tausta (Vana-Kreeka õhustikku) on tõesti veidi uuritud ja mingi puänt oleks nagu ka, aga kaasahaaravus ja sära puuduvad. "Kaht" ka panna ei tahaks, sest iseenesest polnud ka igav ega ebameeldiv. Ja piisavalt lühike.

Marcus Kaas "Põgenemine"


Segaselt alanud jutusari muutub veidi parememaks ja põnevamaks. s.t. klišeelikuks fantasyseikluseks. Tegevusmaailm on keskmisest fantasyst küll mõnevõrra erinev, ent süžee enam kui traditsiooniline-võimust ilmajäänud ja maal lihtsates tingimustes üleskasvanud prints põgenemas koos targa vana võluriga kurja imperaatori sõdurite eest. 15-aastaselt oleksin sellisest tekstist ilmselt vaimustatud olnud, aga mitte praegu. Samas, potentsiaali ju on, autor alles algaja, ehk suudab sellest kõigest kunagi midagi põnevat valmis kirjutada.

Taivo Rist "Kõige tähtsam on silmale nähtamatu"

Mitte viievääriline, ent täitsa korralik lugu. Erinevalt eelarvustajatest ei ela ma Tallinnas ega tunne sealset õhustikku nii hästi, ent mõnevõrra siiski tunnen ja assotsiatsioonid reaalsete kohtade ning ka inimestega (ühe olulise kõrvaltegelase näol loo lõpupoole, kellega seostus üks tuttava tuttav) tulid sisse.

Siim Veskimees "Kuldhordi teine tulek"


Ei, see oli väga hea jutt. Need omavahel mõõkadega arveid klaarivad bahadurid meenutasid kohati telesarja "Highlander", aga see selleks. Evolutsiooni järgmine aste inimeste järel on ulmes äärmiselt põnev teema ja siin on sellest hästi kirjutatud. Autor võiks sellest maailmast veel kirjutada.

Põnev ja mõtlemapanev tekst.

Jeff Carlson "Sugarloafi lemmiklooma- ja topisepoes läks tulevahetuseks"

Jeff Carlson "Väike armas jõulutuli"


Olles läbi lugenud kaks eesti keelde tõlgitud juttu sellest sarjast, võin öelda et tegu oleks nagu mingi novellisarja vormi mahutatud USA telsarja stsenaariumiga. Kaks vaprat menti, mees ja naine, must ja valge teevad pahadele tuule alla, lahendades igas teistega lõdvalt seotud episoodis ühe juhtumi. Lõpp on alati õnnelik, kuri saab karistatud. Veidi ulmet on ka muidugi. "Täheajast" seda kõike lugedes pääseb küll pesupulbri, hügieenisidemete ja mähkmete propagandast iga kümne minuti tagant, seegi eelis televisiooni ees.:)

Tavaline meelelahutus.

Charles Stross "Hulkurfarm"

Antoloogia ja selles sisalduvate juttude arvustused Ulmekirjanduse Baasis:


http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=79017 .