George R. R. Martini "Mõõkade maru. Teine osa: Veri ja kuld".

Jääb üle vaid eelarvustajatega nõustuda-väga hea raamat väga heas sarjas. Üldiselt jagan seda arvamust, et üht sarja raamatut ei saagi nagu teistega võrreldes esile tõsta-kõik nad moodustavad ühtse terviku.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=28896

Peter F. Hamiltoni "Pandora's Star"

See raamat oli minu jaoks väga positiivne üllatus, kuna esmatutvus autoriga Night`s Dawni triloogia näol nii head muljet ei jätnud. Pandora`s Staris eelmainitud triloogiale kohati omane tüütu venivus puudub, raamat on kirjutatud värvikalt ja kaasakiskuvalt, sisaldades põnevat sündmustikku ning erinevaid värvikaid tegevusmaailmu. Nagu eelarvustajad maininud, on tegelaskujud tõesti nõrgavõitu, ent minu jaoks see üldmuljet ei rikkunud.

Sisust ma siinkohal rääkima ei hakka, seda on enne mind juba piisavalt tehtud. Mainiks vaid ära, et piisavalt naljakas oli avastada tekstist sõna "lontrus" võõrplaneedi kaheksajalgse veolooma tähenduses...

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=58751

Barbar Conan/Conan the Barbarian

Riik: USA

Aasta: 2011

Režissöör: Marcus Nispel

Minu meelest oli see film paras jama. 1982. aasta versioon jättis omal ajal ikka tükk maad parema mulje. Hobuseannus vägivalda ja verd ei muutnud filmi kuidagi karmimaks ega mõjuvamaks, tervik jättis hästi kitshiliku mulje. Howardi loomingust oli siin järel ainult tegelane ja maailm, ehkki viiteid mõnede ta lugude (nagu "Elevanditorn") sündmustikule leidus.

Robin Hobbi "Ship of Magic"

Pärast pikaajalist kõhklemist ja eelmiste arvustuste lugemist otsustasin sellele parajalt tüütule raamatule halastada... Olgu siis 3-, mitte 2+.

Tänu Farseeri triloogia kahele esimesele osale, mida olen eestikeelses tõlkes lugenud, on mulle Hobbist seni positiivne mulje jäänud. Jah, pole nii lahe kui Martin või Lynch, kohati häirivalt aeglase tempoga ja ülemäära nutune, ent seejuures päris hea. Ship of Magic tõmbas mu arvamuse autorist kiiresti alla.

Esiteks on see elavlaevade idee suhteliselt lame. Laevadest, nende mõtetest ja suhetest inimestega on sama tüütu lugeda, nagu Naomi Noviku draakonitest.

Teiseks on romaani süžee tervikuna äärmiselt tüütu, eriti kui arvestada, et paksust on oopusel 880 lehekülge. Tegelaskujudele ja nende eesmärkidele on võimatu kaasa elada. Negatiivse tegelaskujuna mõeldud Malta paistab isegi üldises kopitanud tegelaste galeriis nagu väike elav tulesäde-ülejäänud on kas väikekodanlikud maine pärast muretsejad, luuserid või saamatult ja üheplaaniliselt kirjeldatud jõhkardid. Suur osa sündmustikust meenutab mingit igavat ja venivat teleseebikat, kus tegelased siseruumides omavahel pisiasjade üle nääklevad.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=13948

Redline

Riik: Jaapan

Aasta: 2009

Režissöör: Takeshi Koike

Pöörane ja sürrealistlik ulmeanime võidusõitjatest ülikauges tulevikus. Kogu anime kujundus on viidud äärmise groteskini ja nö. üle võlli keeratud, tegelaste puhul on kohati võimatu aru saada, on nad teiste planeetide elanikud või geenimutatsioonide tulemus (nagu kaheksajalgne inimämblikku meenutav automehhaanik). Anime põhisisuks on katsed korraldada võidusõit robotite asustatud planeedil ja kohaliku valitsuse katsed seda takistada... Olukord, mis tervikuna meenutab sõda.

Sürreaalseid ja vahvaid detaile on filmis hulganisti-nagu kalapeaga humanoidide peetav merealune restoran või peakangelase Leningrad Cowboysi liikmeid meenutav soeng. Kõik see pärineks justkui mõnest Douglas Adamsi raamatust. Väärib kindlasti vaatamist!

Robert E. Howardi "Bal-Sagothi jumalad"

Maakeelse Howardi kogu olemasolu, mis koondab ajaloolisi fantasylugusid 11. sajandi iiri lindpriist Turlough Dubh O`Brienist, on positiivne ja tervitatav nähtus. Ehkki üks jutt, "Hunni vari", on lõpetamata.

"Tõmmu mees"

Ajalooline fantasylugu. Teatavasti olid muistsed iirlased üks ainsaid rahvaid, kes suutsid viikingite vastu edukalt võidelda ja käesolev (ajalooliselt varakeskaega paigutuv) lugu räägibki iiri lindpriist Turlogh Dubh O`Brienist, kes suundub viikingite röövitud iiri printsessi vabastama. Lisaks printsessile on viikingite kätte sattunud ka salapärane jumalakuju, millega seoses ulmeline element loosse sisse tuleb.

Howard nagu Howard ikka-kellele meeldib, kellele mitte. Kohatise kohmakavõitu ja ülemäära pateetilise stiili kompenseerib vähemalt minu jaoks hoogne sündmustik. Madinakirjeldustes pole verd säästetud, samas ei mõju need ülepingutatult ega tülgastavalt a la teatud episoodid Joe Abercrombie loomingust või Tamur Kusnetsi triloogia viimane köide.

"Bal-Sagothi jumalad"

Tõeliselt pöörane tekst, kus mõnekümne lehekülje jooksul toimub tohutult sündmusi. Loogikaga pole mõtet seda lugu võtta, tekst on usutumatusi täis. Samas just sellisel kujul lugu mulle meeldibki-ma ei võta seda tavaliste kaanonitega.

"Hunni vari"

Lugu jäi autoril enesetapu tõttu pooleli ja tänase päevani pole keegi seda lõpetanud. Eks ta rohkem pseudoajalooline seiklusjutt ole, ehkki fantasyelemendid tulevad samuti mängu ja ilmselt oleks lõpptulemus suhteliselt ulmeline olnud.

Rändab siis Turlogh Dubh O`Brien Ida-Euroopas ja satub kuskil stepis turgoslaavlaste (ilmselt on mõeldud osalt tatarlastega segunenud idaslaavlasi) otsa, kes peavad meeleheitlikku võitlust türklaste vastu. O`Brien otsustab neid aidata... Muide, vahepeal satub O`Brien ka läänemeresoome hõimude sekka, ehkki jutt ei pruugi otseselt eestlastest käia.

Hindest niipalju, et ma ei pane kõrgemat hinnet lõpetamata tekstile. Autori vabasurm pole siinkohal vabandus, keegi oleks pidanud loo Howardi surmast möödunud kolmveerandi sajandi jooksul ikkagi lõpuni kirjutama. Teiseks jäävad ajaloolis-geograafilised ebatäpsused rohkem silma, kuna autor kirjutab meile lähedasest piirkonnast. Et noh, kui jutt on ikka slaavlastest, võiksid neil slaavilikud nimed olla. Ja kasakate mainimine üle poole aastatuhande enne kasakluse tekkimist, kusjuures kohati näib viidatavat hoopis Hübooria ajastu kozakitele. Ja turgid, kellel näib olevat tugev seos mainitud fiktiivsest ajastust pärit turaanlastega...

Kuulsin ideest, et kohaliku Ulmejutulabori projekti käigus võiks keegi eesti kirjameestest loo lõpuni kirjutada. Idee kõlab päris intrigeerivalt, sest loo tegevus toimub Ida-Euroopas, see on rassistliku, aga samas vene-sõbraliku suunitlusega... Eesti autorid keeraksid loole ilmselt mingi julmalt rahvusliku vindi peale. Nagu märkus tapetud turaanlase kohta, kes "enam kunagi päevalilleseemneid ei söö" või rassiliselt puhaste slaavlaste segunemine turgi võõrvallutajatega...

"Hallide jumalate loojang"

Lugu 1014. aasta Clontarfi lahingust, kus iirlased võitsid viikingitest sissetungijaid. Ajaloolise taustaga lugu on kirja pandud fantasy-võtmes, sisaldades palju mütoloogilist ja üleloomulikku elementi. Turlough Dubh O`Brien esineb siin loos vaid vilksamisi, ja tegevus toimub ajaliselt varem, kui teistel sama sarja lugudel.

Korralikult kirjapandud tekst, ehkki sära on kuidagi vähem kui tsükli kolmes esimeses loos.

Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=80187

Peter F. Hamiltoni "The Naked God"

Nüüd on see paks raamat siis Allahi abiga läbi loetud, võttis üle kuu aja. Mis siis lõppkokkuvõttes öelda? Ühelt poolt on Hamiltoni tulevikunägemus ja erinevad maailmad tõeliselt võimsad ning huvitavad. Nagu tuleviku Maa, mille hävinud looduskeskkonda laastavad võimsad tormid ning kus elatakse kinnistes linnades, mis on omavahel ühendatud ülikiirete rongidega. Samas on Hamiltoni raamatud liiga paksud ja jõuavad tüütuks muutuda. Noh, ja viimased paarsada lehekülge on nagu kõige klišeelikuma fantasy-romaani või märulifilmi lõppvaatus.

Lugeda kõlbas, aga midagi sarnast lähiajal lugeda küll ei tahaks.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?Raamat=30171