Pärast pikaajalist kõhklemist ja eelmiste arvustuste lugemist otsustasin sellele parajalt tüütule raamatule halastada... Olgu siis 3-, mitte 2+.
Tänu Farseeri triloogia kahele esimesele osale, mida olen eestikeelses tõlkes lugenud, on mulle Hobbist seni positiivne mulje jäänud. Jah, pole nii lahe kui Martin või Lynch, kohati häirivalt aeglase tempoga ja ülemäära nutune, ent seejuures päris hea. Ship of Magic tõmbas mu arvamuse autorist kiiresti alla.
Esiteks on see elavlaevade idee suhteliselt lame. Laevadest, nende mõtetest ja suhetest inimestega on sama tüütu lugeda, nagu Naomi Noviku draakonitest.
Teiseks on romaani süžee tervikuna äärmiselt tüütu, eriti kui arvestada, et paksust on oopusel 880 lehekülge. Tegelaskujudele ja nende eesmärkidele on võimatu kaasa elada. Negatiivse tegelaskujuna mõeldud Malta paistab isegi üldises kopitanud tegelaste galeriis nagu väike elav tulesäde-ülejäänud on kas väikekodanlikud maine pärast muretsejad, luuserid või saamatult ja üheplaaniliselt kirjeldatud jõhkardid. Suur osa sündmustikust meenutab mingit igavat ja venivat teleseebikat, kus tegelased siseruumides omavahel pisiasjade üle nääklevad.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=13948
No comments:
Post a Comment