Selle vägagi sümpaatse romaanisarja teises osas on Krasia juht Shardir võtnud nõuks põhjapoolsed maad vallutada, et sundida sealsed elanikud deemonitevastast püha sõda pidama. Shardir, keda peetakse Päästjaks, on tegelikult oma deemonliku naise Inevera mõju all, ja reetmise järel Põhja naasnud Arlen, keda samuti Päästjaks peetakse, valmistab Shardirile konkurendina mureainet. Romaani esimene osa keskendubki tagasivaates Shardiri elukäigule, Krasia (reaalse maailma Lähis-Ida) meenutavale olmele, ja noorte krasialaste spartalikule väljaõppele deemonitevastaseks alagai`sharakks.
Shardiri vallutusretkega samal ajal peavad Arlen, Rojer, Leesha ja teised Päästjavälus omaenda öist sõda deemonite vastu. Shardiri poolt reedetud Arlen soovib krasialaste vastu võidelda, ent reaalselt kujuneb kõik märksa keerulisemaks...
Nagu sarja esimene osagi, on ka "Kõrbeoda" põnev ja kaasakiskuv raamat. Palju on pööratud tähelepanu nii maailma lahtikirjutamisele kui ka tegelaste omavahelistele suhetele, kusjuures "päris halbu" tegelasi on vaid mõned, ja needki kõrvaltegelaste seas. Kõige hämmastavam oli vast Renna Parksepa muutumine teksti kestel, ehk siis see, kuidas koduloomadega lobisevast kuulekast ja nunnust tütarlapsest, kellel polnud isegi õieti julgust isapoolsete kuritarvitamiste vastu mässata, surmapõlgav ninja sai... Eks vahepealsed vapustused mängisid lisaks võlukunstile kindlasti samuti oma osa.
Keegi larpija mainis kunagi kusagil online-väljaandes "Maalingutega meest" arvustades, et autor on omapäratsemise huvides jätnud tegevusmaailmast välja mõõgad, mistõttu põhiliste relvadena kasutatakse odasid. Mind see igatahes ei häirinud.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=79423
No comments:
Post a Comment