Seda raamatut lugema hakates olid mu ootused väga madalad, sest minu meelest on käesoleva sarja puhul alates neljandast köitest olnud iga järgmine raamat nõrgem kui eelmine. Seitsmes köide üllatas meeldivalt ja kui kuskil keskkoha paiku (eriti kaasaja USA-s toimuv tegevuse osa) kohati igav poleks, saaks kindlast maksimumhinde... igatahes "neljale" tuleb tugev pluss otsa. Seevastu algus ja lõpp oma kiire actionii ning sürreaalse õhustikuga jätsid meeldiva mulje. Ka maakeelne tõlge oli korralik, eriti huvitavaks uudissõnaks pean "otsiskelu".
Sarja viimases köites on sürrealismi ja sümbolismi oluliselt rohkem kui enamikus žanriulme teostes. Ja lõpplahendus-mida autor siis meile sellega öelda tahtis? Et sõprus ja armastus on olulised, kättesaamatud unistused (nagu Tume Torn) aga kujutavad endast vaid ajaraiskamist, mille nimel ei tasu inimsuhteid ega lähedasi inimesi ohverdada? Nii võib siit välja lugeda. Fataalset hävingut külvav antikangelane ja alguse/lõpu sõlmitus meenutavad millegipärast Jaapani animesarja "Berserk".
Ja lõpetuseks võib öelda, et ameeriklaste kaubamärgifetiš on ikka naljakas-paralleelmaailma põhilisteks ning esmasteks tunnusteks on see, mis marki autoga keegi sõidab või mis karastusjooki joob...
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=60520
No comments:
Post a Comment