Maakeelse Howardi kogu olemasolu, mis koondab ajaloolisi fantasylugusid 11. sajandi iiri lindpriist Turlough Dubh O`Brienist, on positiivne ja tervitatav nähtus. Ehkki üks jutt, "Hunni vari", on lõpetamata.
"Tõmmu mees"
Ajalooline fantasylugu. Teatavasti olid muistsed iirlased üks ainsaid rahvaid, kes suutsid viikingite vastu edukalt võidelda ja käesolev (ajalooliselt varakeskaega paigutuv) lugu räägibki iiri lindpriist Turlogh Dubh O`Brienist, kes suundub viikingite röövitud iiri printsessi vabastama. Lisaks printsessile on viikingite kätte sattunud ka salapärane jumalakuju, millega seoses ulmeline element loosse sisse tuleb.
Howard nagu Howard ikka-kellele meeldib, kellele mitte. Kohatise kohmakavõitu ja ülemäära pateetilise stiili kompenseerib vähemalt minu jaoks hoogne sündmustik. Madinakirjeldustes pole verd säästetud, samas ei mõju need ülepingutatult ega tülgastavalt a la teatud episoodid Joe Abercrombie loomingust või Tamur Kusnetsi triloogia viimane köide.
"Bal-Sagothi jumalad"
Tõeliselt pöörane tekst, kus mõnekümne lehekülje jooksul toimub tohutult sündmusi. Loogikaga pole mõtet seda lugu võtta, tekst on usutumatusi täis. Samas just sellisel kujul lugu mulle meeldibki-ma ei võta seda tavaliste kaanonitega.
"Hunni vari"
Lugu jäi autoril enesetapu tõttu pooleli ja tänase päevani pole keegi seda lõpetanud. Eks ta rohkem pseudoajalooline seiklusjutt ole, ehkki fantasyelemendid tulevad samuti mängu ja ilmselt oleks lõpptulemus suhteliselt ulmeline olnud.
Rändab siis Turlogh Dubh O`Brien Ida-Euroopas ja satub kuskil stepis turgoslaavlaste (ilmselt on mõeldud osalt tatarlastega segunenud idaslaavlasi) otsa, kes peavad meeleheitlikku võitlust türklaste vastu. O`Brien otsustab neid aidata... Muide, vahepeal satub O`Brien ka läänemeresoome hõimude sekka, ehkki jutt ei pruugi otseselt eestlastest käia.
Hindest niipalju, et ma ei pane kõrgemat hinnet lõpetamata tekstile. Autori vabasurm pole siinkohal vabandus, keegi oleks pidanud loo Howardi surmast möödunud kolmveerandi sajandi jooksul ikkagi lõpuni kirjutama. Teiseks jäävad ajaloolis-geograafilised ebatäpsused rohkem silma, kuna autor kirjutab meile lähedasest piirkonnast. Et noh, kui jutt on ikka slaavlastest, võiksid neil slaavilikud nimed olla. Ja kasakate mainimine üle poole aastatuhande enne kasakluse tekkimist, kusjuures kohati näib viidatavat hoopis Hübooria ajastu kozakitele. Ja turgid, kellel näib olevat tugev seos mainitud fiktiivsest ajastust pärit turaanlastega...
Kuulsin ideest, et kohaliku Ulmejutulabori projekti käigus võiks keegi eesti kirjameestest loo lõpuni kirjutada. Idee kõlab päris intrigeerivalt, sest loo tegevus toimub Ida-Euroopas, see on rassistliku, aga samas vene-sõbraliku suunitlusega... Eesti autorid keeraksid loole ilmselt mingi julmalt rahvusliku vindi peale. Nagu märkus tapetud turaanlase kohta, kes "enam kunagi päevalilleseemneid ei söö" või rassiliselt puhaste slaavlaste segunemine turgi võõrvallutajatega...
"Hallide jumalate loojang"
Lugu 1014. aasta Clontarfi lahingust, kus iirlased võitsid viikingitest sissetungijaid. Ajaloolise taustaga lugu on kirja pandud fantasy-võtmes, sisaldades palju mütoloogilist ja üleloomulikku elementi. Turlough Dubh O`Brien esineb siin loos vaid vilksamisi, ja tegevus toimub ajaliselt varem, kui teistel sama sarja lugudel.
Korralikult kirjapandud tekst, ehkki sära on kuidagi vähem kui tsükli kolmes esimeses loos.
Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=80187
