Satiiriline düstoopia neotraditsionalistlikust lähituleviku-Venemaast. Eks siin Putini režiimile vihjeid ole-rahvuslus ja õigeusu kiriku suur roll ühiskonnas. 20. sajandil kommunistide võimu all olnud riigi tulevikku nähakse millegi Saudi-Araabia või Bhutani taolisena. Seda, et kirjeldatud tuleviku-Venemaa praegusest kuidagi väiksem oleks, ma tekstist küll välja ei lugenud-ühes lauses anti isegi mõista, nagu kuuluks Venemaa alla praegu Ukrainale kuuluv Krimm. Traditsionalistlikele filosoofidele ja muudele ultrakonservatiividele muidugi hea kont hambusse-sellist ühiskonda te soovitegi!Olen Sorokinilt varem lugenud romaani "Sinine pekk", mis oli ülesehituselt tükk maad postmodernistlikum ja süreaalsem. See raamat siin on lineaarse ülesehitusega selge lugu, mistõttu pole ka ime, et ulmefännidele meeldib. Nagu käesoleva raamatu eestikeelse tõlke järelsõnas mainitud, tekitas "Sinine pekk" Venemaal skandaali, našid hävitasid avalikult Sorokini raamatuid ning autor kaevati "pornograafia" eest kohtusse (põhjuseks Hruštšovi/Stalini homovahekorra kirjeldus). Ning eks tagakiusamine Putini režiimi poolt käesolevat romaani inspireeriski.
Šokeeriv? Võigas? Ei ütleks. Võrreldes "Sinise pekiga" isegi vähem. Jah, kirjeldatakse mõningaid tapmisi, vägistamisi ja homogrupiseksi saunas, ent kindlasti pole kirjeldatud maailm iseenesest hullem koht kui näiteks Nõukogude Liit aastal 1937.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=79015
No comments:
Post a Comment