"Opritšniku päevast" tuttavat tuleviku-Venemaad kirjutatakse siin tõesti põhjalikumalt lahti ja jätab see päris huvitava mulje. Teksti lugedes tekkis mõte, et kuidas see kõik filmis välja näeks... Eks neotraditsionalistlikest (feodaalsetest või teokraatlikest) ühiskondadest ole düstoopiaid kirjutatud varemgi, ent esmakordselt loen ma midagi sellist Venemaa, mitte näiteks USA kohta ("Täheajas" ilmunud Robert Charles Wilsoni novell "Julian: Jõululugu" kirjeldas näiteks sarnast tulevikku Põhja-Ameerikas). Siin on meil feodaalne õigeusklik Venemaa aastal 2028, mille lõppsaatuseks näib olevat hiinastuda-eks sellele vihja ka stseen, kus perekond suhkrust Kremlit krõbistab ja selle hiina teega alla loputab. Võimalik, et asi on selles, et Nõukogude ajast on mul vaid põgusad lapsepõlvemälestused, aga see, et romaani tegevus toimub Venemaal, nagu mingeid spetsiifilisi seoseid ei tekitanudki, sama hästi võiks olla teoses kujutatud mõne teise riigi sarnast tulevikku. Ei saa muidugi välistada, et paljudele venelastele selline stabiilne ühiskond sobikski.Romaan tervikuna (nagu "Opritšniku päevgi") on äärmiselt sugestiivne ja mõjus tekst, millele maksimumist madalamat hinnet ei saa panna.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=81203
No comments:
Post a Comment