""Ema südant...""
Kalmsten on üldiselt selline ulmeautor, kelle loomingus kosmoseteemat eriti ei kohta. Käesolev lugu kuulub erandite hulka, kujutades tähtedevahelist viikingikultuuril põhinevat tsivilisatsiooni. Lisaks veel organiseeritud religiooniks arendatud vanagermaani usund (umbes nagu Harrisoni ja Holmi "Risti ja vasara" triloogias) ja kosmilised ususõjad selle erinevate sektide vahel. Iseenesest huvitava ja parajalt hullumeelse ideega lugu, aga maksimumhindest jäi minu jaoks midagi puudu.
"Susikiuste"
Autor on romaani ise liigitanud "viikingpungiks" ja tegu on omapärase seguga Skandinaavia mütoloogial põhinevast fantasy'st ning kosmoseooperist.
Alternatiivmaailmas on viikingid haaranud kontrolli Maa üle ja hiljem on nende ülemvõim levinud ka erinevatesse tähesüsteemidesse. Kasutatakse aatomi-, auru- ja ruunijõudu, germaani mütoloogiast tuntud jumalad sekkuvad inimeste ellu jne. Romaani peategelaseks on endine lahingsõsar (naissõdalane) Hagenhild, kellelt röövitakse tema 15-aastane poeg Skafloc (nimi tuli mulle kuidagi tuttav ette ja nagu kiire guugeldamine näitas, siis põhjusega). Röövimisest käivituv sündmuste tulevärk ongi romaani süžeeks.
Kalmsteni esikromaanis võib ära tunda paljudele ta varasematele tekstidele iseloomulikke jooni. Peategelaseks on jõuline naiskangelane (sedapuhku emarollis). Samuti torkab siin silma teatud mütoloogilise ülevuse segamine räpakavõitu argisusega, mis esines näiteks ka "Aekadioni" lugudes ja "Götterdämmerungis" - kohtumised jumalatega vahelduvad pummeldamistega kahtlastes joomiurgastes jne (see viimane asjaolu muudab žanrimääratluses mainitud "pungi" täiesti kohaseks). Uueks teemaks on vast tohutu kogus ulmelist sõnaloomet (nagu pealkirjaks olev vandesõna, aga ka "lahingsõsar", "tuulekaim" jne) - vähemalt nii suures koguses pole ma seda Kalmsteni loomingus varem märganud.
Kodumaise ulme kontekstis on tegu ilmselt üsna märgilise teosega, seda nii hullumeelse idee kui ka omapärase teostuse poolest. Ehk oleks võinud natuke pikem olla ja kogu seda maailma põhjalikumalt lahti kirjutada, ehkki järg pole ilmselt välistatud.
