Käesoleva arvustuse kirjutamisega teen ma veidi pattu-kogumikku Interplanetary Odysseys pole ma kordagi oma käes hoidnud, küll aga olen lugenud läbi ja tõlkinud eesti keelde kõik selles sisalduvad lood-Stanley G. Weinbaumi "Planetaarse seeria". Seega on käesolev arvustus mõeldud just sellele lugude sarjale ja peaks ühtlasi iseloomustama neid tekste sisaldavat ning lähiajal eesti keeles ilmuvat kogumikku. Kuna veebiotsingutega õnnestus mul kindlaks teha, et Weinbaumi ingliskeelne kogumik Interplanetary Odysseys sisaldab just ja ainult "Planetaarse seeria" lugusid, ongi käesolev arvustus just sellele kogumikule.
"Planetaarse seeria" lugusid iseloomustavad seikluslik süžee, detailselt lahtikirjutatud ja põnevaid ning värvikaid olendeid sisaldavad võõrmaailmad, teaduslik-tehniline prohvetlikkus (eriti tuumaenergiasse puutuv) ning armastusliin. Tegelaste psühholoogiasse, käitumisse ja motiividesse puutuv ongi Weinbaumi nõrgim külg ning mõne loo muudab see ka oluliselt viletsamaks. Seejuures on mitmed lood (Tidal Moon, Parasite Planet, The Mad Moon ja Flight on Titan) küllaltki sarnase sisuga-peategelane kogub vaenuliku keskkonnaga (loodetest uhutud, tapvatest hallitusseentest tulvil, palavikust puretud või jäises-pimedas-tuulises) maailmas mingeid väärtuslikke artefakte (ravimtaimi või juveele).
Eestikeelne "Planetaarse seeria" lugude kogumik peaks ilmuma järgmise aasta alguses minu tõlkes.
"A Martian Odyssey"
Mõtlesin mingi aja, kas peaksin seda lugu Baasis arvustama, sest pole ju seda kordagi lihtsalt lugemisrõõmu pärast lugenud, vaid ainult tõlkinud, aga olgu siis...
Minu meelest on tegu igati laheda seiklusjutuga, mille suurimateks plussideks on Marsi eluvormide fantaasiarikkkad kirjeldused-nagu püramiide tootev ränipõhise koostisega elukas. Ja nagu Metsavana maininud, oli Weinbaum ikka tõeliselt geniaalne prohvet (tuumamootoriga rakettide kirjeldused aastast 1934). Erinevalt kahest eelarvustajast ei näe ma vähimatki põhjust loole maksimumist madalamat hinnet panna.
Kui kõik normaalselt sujub, saab lugu varsti ka eesti keeles lugeda. Detaile hetkel ei täpsustaks.
"Valley of Dreams"
"Marsi odüsseia" otsene järg on Weinbaumi "Planetaarse seeria" lugudest vast nõrgim. Loo tegevus toimub pärast "Marsi odüsseias" kirjeldatud sündmuste lõppu. Arese ekspeditsiooni meeskonna liikmed, Ameerika keemik Jarvis ja Prantsuse bioloog Leroy suunduvad enne Marsi-ekspeditsiooni kojunaasmist Thyle mägismaale Jarvise allakukkunud abiraketist fotofilme ära tooma. Pärast raketi leidmist avastavad nad kanali äärest iidse linna...
Võrreldes teiste "Planetaarse seeria" lugudega jääb Valley of Dreams veidi liiga kirjeldavaks, eriti põnevat sündmustikku ega intriigi siin pole, autor kirjeldab lihtsalt Marsi tsivilisatsiooni puutuvat täiendavalt lahti. Samas pole lugu ka väga halb ja peab tunnistama, et 1934. aasta tekstist "iidsete tulnukate" hüpoteesi leidmine oli päris huvitav. Lisaks aatomimootoriga raketile kirjeldab Weinbaum käesolevas loos ka päikeseenergial toimivat pumbajaama, olles tehnoloogises pooles talle omaselt hämmastavalt prohvetlik.
"The Red Peri"
21. sajandi lõpu Päikesesüsteemi kosmosekaubandust terroriseerib salapärane ülikiire piraadi-kosmoselaev Punane Peri, mis varitseb ja röövib kaubalaevu vahetult pärast tõusmist või enne maandumist planeetide magnetväljas, kus nad on kõige abitumad. Ühel päeval satub maa atmosfääris Punase Peri saagiks Veenuselt naasev Hollandi rakett Aardkin, mille pardal on lisaks reisijatele ka hinnaliste Veenuse loodusvarade last. Aardkini pardal viibib ka noor Ameerika radioloog ja füüsik Frank Keene, kes ühe pardale tulnud abordaažimeeskonda kuuluva piraadi skafandrivisiirist sisse kiigata julgeb, tolle punapäisuse tuvastab ning selle eest lõhkise ninaga maksab.
Aasta hiljem, kui Keene on kohtumise piraatidega juba peaaegu unustanud, satub ta koos endast vanema teadlase Solomon Nestoriga Päikesesüsteemi servale suundunud teaduslikult ekspeditsioonilt naastes ootamatult Pluutole kosmosehätta. (Pluuto on Weinbaumi 1930. aastate teaduslikel ettekujutustel põhinevas maailmas Maast veidi suurem, ent ilma atmosfäärita must ja kõle planeet.) Enda teada on Keene ja Nestor neljas ning viies inimene, kes on oma ajaloos jala Musta Planeedi pinnale asetanud, ent neid ootab seal ees ootamatu üllatus...
"Punase Peri" kohta käib sama, mis paljude teiste sarja lugu kohta-tegevusmaailm on suurepäraselt kirja pandud ning teaduslik-tehnilised kirjeldused oma ajast ees, ent tegelaste omavaheliste suhete kirjeldused ja psühholoogiline motivatsioon jätavad soovida. "Punases Peris" ilmneb ka Weinbaumile omane naistegelase tüüp-tugeva iseloomu ja otsusekindla käitumisega "saatuslik naine", kelle kõrval meespeategelane, armastuse ning veidralt fanaatilise seaduskuulekuse vahel tõmblev Keene kentsakalt ning ebausutavalt mõjub.
Lühiromaani lõpu põhjal võib arvata, et ehk planeeris autor sellele järge, ent kahjuks röövis kopsuvähk kõigest kuu aega pärast "Punase Peri" ilmumist ajakirjas Astounding Stories 33-aastase kirjaniku elu.
Stanley G. Weinbaumi ja Helen W. Kassoni "Tidal Moon"
Loo tegevus toimub Ganymedesel, mis oli Weinbaumi 1930. aastate teaduslikel arusaamadel põhinevas ettekujutuses üsna karm koht-pidevatest loodetest uhutud pinnaga ja jaheda kliimaga kuu, mille ainsaks tõusuvete eest kaitstud kohaks on selle pealinn Hydropolis. Siiski on Ganymedes inimkonna jaoks ääretult oluline koht, sest vaid seal kasvab cree-nimeline ravitoimega sammal.
Loo peategelane on Ganymedesel töötav samblakoguja Bob Amherst, kellele teekonnal veekindlate kuplitega varustatud kaubavahetuspunkti ootamatult Maalt pärit huvireisija Kirt Scaler kaaslaseks määratakse. Mehed asuvad "hippideks" kutsutud kohalike amfiibsete elukate seljas teele...
Weimbaumile omaselt on suhteliselt lühikeses loos pandud väga palju rõhku tegevusmaailma detailsele lahtikirjutamisele. Hinde osas otsustasin pärast mõningat kõhklust maksimumi kasuks.
"Parasite Planet"
Veenus on Weibaumi maailmas üsna karm koht-kuna selle üks pool on pidevalt pööratud Päikese poole, katab seda poolt elamiskõlbmatu kõrb ning planeedi teine pool on kaetud igijääga. Nende kahe poolkera vahel asub kitsas "hämarikutsoon", millest osa on kõikvõimalikest parasiitlikest eluvormidest kubisev soine džungel, mida planeedi jäisest poolest eraldab kõrge jäämüür.
Loo peategelane on ameeriklasest seikleja Hamilton Hammond, kes elab Veenuse džunglis surmavate hallitusseente ohu tõttu hermeetiliselt suletud metallist onnis ja hangib pärismaalaste käest vahetuskaubanduse teel väärtuslikke xixtchili-nimelisi taimi, millest Maal tehakse noorendavat ravimit. Ühel päeval hävitab mudavaling Hammondi metallonni ja eosekindlat kaitseriietust kandev mees on ellujäämiseks sunnitud alustama ohtlikku teekonda lähima inimasustuseni...
Tegevusmaailm oma kummaliste eluvormide ja mõnevõrra koloniaalajastut meenutava õhustikuga (Ameerika Veenus, Briti Veenus jne) on suurepäraselt kirja pandud, ent halb suhtedraama, täpsemalt tegelaste kummaline käitumine loo lõpus, tõmbab hinde "4" peale.
"The Lotus Eaters"
Hamilton Hammondi tegemistest rääkiva "Planetaarse seeria" alasarja teises loos on peategelane oma armastatu Patricia Burlingame`iga äsja õnnelikult abiellunud ja koos võtavad nad ette teadusliku ekspeditsiooni Veenuse "jäisele" poolele...
Jälle üks Weinbaumi lugu põneva ja detailselt kirjapandud maailma ning kummaliste olenditega. Hindes pole kahtlustki.
"The Planet of Doubt"
Hammondi-alasarja viimases loos osalevad peategelane ja tema abikaasa inimkonna ajaloo teisel ekspeditsioonil Uraanile, mis on Weinbaumi ettekujutuses tahke pinnaga, ent hiiglaslik ning lõputute ududega kaetud planeet. Olemasoleva tehnoloogia juures saavad inimesed Uraani külastada vaid iga neljakümne aasta tagant, mil see on Saturniga vastasseisus ning kohapealseid uurimistöid takistab tihe udu, mistõttu planeedi uurijad peavad liikuma selle pinnal üksteise külge köidetuna...
Kehtivad samad kiidusõnad, mis "Lootosesööjate" kohta.
"Redemption Cairn"
Raketipiloot Jack Sands on meeleheitlikus olukorras-ta on jäänud töötuks, sest inimkonna ajaloo esimeselt Europa-ekspeditsioonilt naasva kosmoselaevaga Maal maandumisel juhtunud õnnetus on ebaõiglaselt tema kui ühe kahest ellujäänust süüks aetud. Ootamatult pakutakse talle võimalust oma tegevuslitsents tagasi saada ja Interplanetary-nimelise firma poolt korraldataval reklaamiotstarbelisel missioonil piloodina taas Europale lennata. Sandsi kaaspiloodiks pakutakse Claire Averyd, rikka suguvõsa pärijannat ja raketivõidusõitjat hüüdnimega Kuldsähvatus. Sands ja Avery vihkavad teineteist juba esimesest silmapilgust...
Europa näol on Weinbaum loonud taas suurepärase ja värvika maailma. Nimelt on mainitud taevakehal tema kujutluses väga madal atmosfäär, millest mäetipud kõrgemale kerkivad. Nii eksisteeribki igas mäeahelikuga eraldatud orus omaette ökosfäär koos ainult sellele orule omaste taimede ja loomadega. 1935. aastal surnud autori postuumselt ilmunud loos on kirjeldatud ka tuumarelvi-mis erinevalt reaalse maailma kümmekond aastat hiljem leiutatud ekvivalentidest on väikese purustusjõuga ning leiavad kasutamist muuhulgas vanade majade lammutamisel. (See, et neid relvi on Weinbaumi tulevikumaailmas esmakordselt kasutatud "Vaikse ookeani sõjas", on muidugi hämmastavalt irooniline prohvetlikkus.)
"Nelja" peale tõmbab loo hinde intriigi teatav rabedus-"pahade" tegevuse täpne eesmärk ja motiivid jäävad segasteks.
"The Mad Moon"
Loo peategelane on endine jahimehest sportlane Grant Calthorpe, kes elab Io džunglis asuvas hütis koos oma kolmejalgse papagoiliku "parkassi"-nimelise olendiga ja hangib nõdramõistusliku olemisega pärismaalastelt vahetuskaubana šokolaadi vastu raviotstarbelisi fervalehti. Niiske džungliga kaetud Io, mida lisaks totakatele pärismaalastele ja "parkassidele" asustab ka keskaegsel arengutasemel rottide tsivilisatsioon ning kimbutab kurnav malaarialaadne palavik, on oma hullumeelse õhustikuga Calthorpe`i korralikult peast segi ajanud. Kui Calthorpe kohtab ühel õhtul džunglis õhtukleidis tütarlast, kes nimetab end ta tööandja, fervalehti koguva firma omaniku tütreks, peab ta seda palavikunägemuseks...
Loo sündmustik on veidi klišeelik, ent pärast mõningat kõhklemist otsustasin siiski maksimumhinde kasuks. "Hullus kuus" torkab eriti silma naispeategelase isik-kui muidu eelistab Weinbaum kirjeldada naistegelasi tahtejõuliste ja otsusekindlatena, siis sedapuhku on naispeategelaseks üsna rumal ning saamatu rikkurist tibi...
Eesti keeles leiab loo minu tõlkes võrguajakirja Reaktor 2015. aasta novembrinumbrist, tuleva aasta alguses peaks Eesti lugeja seda koos teiste "Planetaarse seeria" lugudega saama lugeda ka esimesest eestikeelsest Weinbaumi kogumikust.
"Flight on Titan"
Aastal 2142 tabab maailma majanduskriis, põhjuseks valeks osutunud kuulujutud hiiglaslikest looduslikest kullavarudest Veenusel ja sellest tekkinud majandusmull. Loo peategelasteks on New Yorgi noor lasteta abielupaar, müügimees Tim ja tema abikaasa Diane. Kui Tim majanduskriisi tõttu töötuks jääb, otsustavad nad suunduda Titaanile ja koguda selle poolmõistuslike pärismaalaste käest hinnalisi leekorhideede-nimelisi juveele. Titaani näol on Weinbaumi ettekujutuses tegu eriliselt põrguliku kohaga-jäine kliima, 72-tunnised "pimedad perioodid", kohutavad tuuled ja arseenipõhised, inimestele söömiskõlbmatud kohalikud eluvormid...
Jälle üks suurepärase maailma, omapäraste olendite ja põneva sündmustikuga Weinbaumi tekst. Loo sündmustikku kävitavas majanduskriisis pole raske ära tunda analoogi autori enda eluajal toimunuga. Hoolimata kohatisest kunstlikult mõjuvast pingekruvimisest ja "viimasel hetkel pääsemistest" ei näe ma põhjust sellele loole "viiest" madalamat hinnet anda.
No comments:
Post a Comment