Sunday, December 6, 2015

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Saladuslik tsaar 3: Kettmõõgaga mõõdetud maa"

Tsaari-tsükli kolmas raamat ja esimene romaan (mis eessõna järgi on ühtlasi romaanidiloogia esimene osa) sisaldab oma pealkirjas taaskord metakirjanduslikku sõnamängu-kui varem on "Tsaari"-raamatute pealkirjades vihjatud Jules Verne`ile ning Tove Janssonile, siis sedapuhku tehakse kummardus suhteliselt vähetuntud Eesti kirjaniku Aristarh Sinkeli Põhjasõja-teemalisele ajaloolisele romaanile "Mõõgaga mõõdetud maa".

Sisust: asteroid Tooni kokkupõrkest Maaga on möödunud sajandid ja suur osa meie koduplaneedist on asteroidilt pärit tulnuklike nanomasinate poolt ksenoformitud. Suur osa Maale jäänud ja varjendites ellujäänud inimeste järeltulijatest on ksenoformimise tagajärjel hiiglaslikeks putukateks muteerunud, teised on varjendi suletud keskkonnas teinud läbi kohutava retardatsiooni ning taandarenenud kääbusteks. Eestit ja selle vahetut ümbrust on siiani ksenoformimise eest kaitsnud orbitaalkompleks Ippolit, mida keskaja tasemele langenud kohalikud jumalana kummardavad ning mis võõrelu levimiskatsed orbiidilt suunatud tulelöökidega tõkestab. Eestis ja Loode-Venemaal on moondumata kohalikud loonud mingi kummalise, ajalooraamatust eeskuju võtva muinas- või keskaegse tsivilisatsiooni, mis kujutab endast muinas-Eesti ning Kiievi-Venemaa koopiat, Sankt-Peterburi kohal paikneb Uus-Kiiev. Tõsi küll, õigeusu pappide moodi vaimulikud palvetavad selles maailmas Ippoliti poole, veo- ja lihaloomadena kasutatakse hiiglaslikke võõrmaailmset päritolu putukaid ning eksisteerib ka hulk teisi erinevusi 11.-12. sajandi ajaloolisest reaalsusest. Samal ajal on tehnoloogiline kõrgtsivilisatsioon levinud kosmosesse, ent väljaspool koduplaneeti elavaid inimesi vaevab jätkuvalt viljatus, mistõttu lapsi tuuakse kosmosesse Maa ksenoformimata alalt. Et kohalikud Maalt ei põgeneks, hoiab Kuu Multirahvuseline Kultuur neid madalal arengutasemel, hoides alal nende Ippoliti kummardamisel põhinevat religiooni, ent kaitstes nende asuala ka Ippoliti tulelöökide abiga ksenoformimise eest.

Kahest esimesest "Tsaari" raamatust tuntud Kuu Multirahvuselise Kultuuri sõjaväelast Jaan Kallost on "Kettmõõgaga mõõdetud maa" alguseks tabanud üsnagi kummaline saatus-nimelt on ta algul ühes kehapooles vohava vähkkasvaja tõttu pikuti pooleks lõigatud ning amputeeritud kehapool küberneetilise proteesiga asendatud. Amputeeritud kehapoolt on omakorda algul säilitatud krüokastis ja hiljem see teaduse arenedes vähist terveks ravitud ning omakorda küberneetilise proteesiga varustatud. Kuna amputeerimisel on poolitatud ka aju, on Kali isiksus koos keha lõhestamisega jagunenud kaheks-targem, ent kibestunum kolonel Kal ja juhmivõitu, ent elurõõmus seersant Los. Hiljem on Kali poolt kontrollitud kehapool läbinud ka vananemisvastase ravi. Kehapooli pole uuesti ühendatud, ent need saab küberneetilistest proteesidest lahti ühendada ja koos tegutsema panna.

"Kettmõõgaga mõõdetud maa" alguses saabub teade Ippoliti allakukkumisest ja Kal, Los ning teised kosmosetsivilisatsiooni esindajad suunduvad Maale, et toimuva põhjusi uurida. (Kuu Multirahvuselise Kultuuri esindajate infiltreerumine Uus-Kiievi ühiskonda toob meelde Strugatskite romaani "Raske on olla jumal".) Samal ajal on Tarbatu seaduslik valitseja, oma lelle Lehari poolt reedetud kollitapjast seikleja Õnnepäev kunagises Virumaa Katastroofikaitsekeskuses maoljate ehk kääbusteks retardeerunud inimeste käes vangis. Kuna koos Ippoliti allakukkumisega ütleb üles ka maoljate maa-aluses kodus elu tagav termotuumareaktor, asub Õnnepäev koos maoljatega teele Uus-Kiievi poole, otsustades tee peal ka oma Tarbatus viibiva reeturist lellega arved klaarida. Olukord Maa elamiskõlblikuks jäänud osas muutub äärmiselt veriseks ja kaootiliseks...

Võrreldes kahe eelmise "Tsaari" raamatuga on tegevusmaailm käesolevas romaanis detailsemalt lahti kirjutatud. Ka muutuvad tsükli sündmustik ja üldine õhustik järjest süngemateks, seda hoolimata koomiksilikust ning mitte väga tõsiseltvõetavast tegevusmaailmast. Romaani täpsem žanriline defineerimine on keeruline... iseenesest on vaieldamatult tegu postapokalüptilise SFiga, ent siin põimuvad omavahel kosmoseooperi, science-fantasy, auru-, küber- ja biopungi elemendid. Kohati näib, et see poolnaljatlevalt mõjuv "Tsaari" maailm hakkab autorite stiili ja eesmärkide jaoks veidi kitsaks jääma. Hindeks siiski maksimum-ja jääme järgmist osa ootama.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis

No comments:

Post a Comment