Olles varem eesti keeles ilmunud Lukjanenko teoseid lugenud, pean tunnistama, et "Mustand" oli mu jaoks äärmiselt meeldiv üllatus ja ma pean seda tema seniloetud teostest parimaks.
Esimese sajakonna lehekülje jooksul meenutab romaan müstikaelementidega thrillerit, autor krutib pinget järk-järgult üles ja tekitab küsimuse, et kuhu nii veidralt alanud tekst küll välja võiks jõuda. Ka see kümnekonna aasta taguse (ei tahaks öelda, et kaasaegse, sest vähemalt minu teada on elu Venemaal selle ajaga veel kõvasti jaburamaks muutunud) Moskva õhustik, milles oma senise eluga sidet kaotav peakangelane ringi hulgub, on suurepärane. Seda, kuhu autor oma looga välja jõuab, poleks tõesti osanud arvata-eestikeelse väljaande kaanepilt ega Valja arvustuses mainitud lühike tekst tagakaanel kohati aurupungilikkuse kalduvate eksootiliste maailmade vahel seiklemisele küll ei vihja.
"Mustandis" on kõik elemendid, mida ma healt ulmeromaanilt ootan, kenasti paigas ja moodustavad igati sümpaatse terviku. Eriliseks plussikas pean asjaolu, et erinevalt näiteks "Peegelduste labürindist" ei keskendu "Mustandi" minategelane ülemäärasele maailmavalule ega halamisele, mis sageli vene kirjandust lugedes häirivaks osutub.
No comments:
Post a Comment