Lugesin nüüd äsja eesti keeles ilmunud täieliku versiooni samuti läbi. Omal ajal Loomingu Raamatukogus ilmunud osast oli millegipärast väga hea mulje jäänud ja nüüd seda osa üle lugedes oli aastatetagust vaimustust raske mõista-selline tavaline absurd, mitte väga naljakas.
Absurdivõtmes kirjutatud tekstidel on vähemalt minu jaoks veidi salakaval mõju-mingil hetkel ei pööra enam lugedes detailidele erilist tähelepanu, sest tundub, et kõik, mida loed, on nagunii sisutu jama, mis võib olla küll naljakas ja fantaasiarikas, ent millel puudub sügavam mõte. "Teo nõlvakul" terviktekstist joonistub siiski mingi tagamõte välja, ent maailm tervikuna ja tegelaste käitumise ning mõtlemise täpsed motiivid jäävadki häguseks. On siis tegu mingi paralleelmaailma või teise planeediga, kas tegelased on narkouimas või kuidagi töödeldud teadvustega? Seda me teada ei saagi.
No comments:
Post a Comment