Alustuseks peaks mainima, et see tegevusmaailma tehniline areng torkas isegi minusugusele tehnikavõõrale inimesele romaani lugedes kohe silma. Selle põhjal võib öelda, et käesoleva romaani näol on tegu "tuumapungiga" (aurupungile viitav mõiste, kus 19. sajandit asendavad 1950-ndad). Ja kindlasti pole ka aastal 2600 olulisteks probleemideks televisiooni pealetung (mis juba praegugi Interneti ees tähtsust minetab), väikepoodide asendumine supermarketitega, vms. See kõik on ikka ehe 20. sajandile viitav retro.
Romaani sisust on Raul juba piisavalt rääkinud. Võrreldes "Kromanjoonlastega" on käesoleva romaani maailm ja sisu tükk maad läbimõeldumad (olgu, elamiskõlbliku planeedi "steriliseerimine" ainult ühe ohtliku narkootikumi hävitamiseks tundus küll veidi ülepingutatud). Tegu on seiklusliku looga, mis sisaldab ka filosofeerimist. Oma maailmavaadet esitab Tarlap "Roheliste lippude reservaadis" päris palju. Osaga sellest nõustun, osaga (paadunud linnainimesena) kindlasti mitte. Samas tsitaadi "pinsaklipsluse" kohta tahaks lausa kuldtähtedega kuhugi üles märkida.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/Andri/SFBooks/single.asp?rets=34707&sort=row
No comments:
Post a Comment