Hinne kõikus algselt "nelja" ja "viie" vahel, ent lõpuks otsustasin maksimumhinde kasuks. Nagu eelarvustaja maininud, hakkas raamat tõesti vahepeal venima, eriti inimeste omavaheliste suhete kirjeldamisel pärast kokkupõrget ning katastroofi. Ämblike tegevusest samal ajal oli märksa huvitavam lugeda. Algul häiris ämblike tsivilisatsiooni ülemäärane antropomorfsus, ent see seletati teksti käigus lahti.
Minu meelest on tegu klassikalist tüüpi SF-romaaniga, mis paneb sügavalt mõtlema. Milliseks areneb mittehumanoidne tsivilisatsioon niivõrd veidrates looduslikes tingimustes, kuidas mõjutab see nende kultuuri ja tavasid? Sel teemal esitab Vinge vägagi omanäolise nägemuse.
Nii mõnedki on raamatule ette heitnud ämblike tsivilisatsiooni arengu liigset kiirust. Mind see ei häirinud. Niivõrd ekstreemsed tingimused peavadki ühe liigi nutikaks muutma, ja kui pikad jääajaperioodid toovad endaga kaasa sunnitud talveuneperioodid, on ka päris loogiline, et uuendusmeelsed jõud ei kõhkle näiteks asjade muutmiseks tuumaenergiat kasutusele võtmast. Isegi, kui traditsioonid selle vastu on. Lisaks veel erisuhe antigravitatsiooniga.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=17091
No comments:
Post a Comment