Teatud määral meenutas "Hemingway võltsing" mulle Kingi loomingut, eriti "Tumeda torni" tsüklit-peategelase tihe seos kirjandusega (kui Kingil on peategelaseks tihti kirjanik, siis Haldemanil kirjandusteadlane) ning paralleelmaailmade eristumine meie maailmast automarkide ja muude kohati märkamatute pisiasjade põhjal. Mis puutub Hemingwaysse, siis tema loomingust olen kunagi lugenud üht lühijuttu, mille pealkirja ei mäleta.
Üldiselt pole sellised kirjandusklassikale vihjavad metakirjanduslikud ulmetekstid vist väga minu "tassike teed", võrreldes näiteks Jasper Fforde`i "Eyre`i juhtumiga" meeldis käesolev lühiromaan mulle rohkem, ent mitte väga palju. Lõpupoole hakkas "Hemingway võltsing" nagu juba huvitavaks minema, ent siis tuli eelmise arvustaja mainitud segasevõitu lõpp ja tõmbas hinde lõppkokkuvõttes ühe palli võrra alla.
"3+".
No comments:
Post a Comment