Romaan on otsene järg loole "Euromant", samasse tsüklisse kuulub ka Tänava poolt J. J. Metsavanaga kahasse kirjutatud "Kaelani vaakumis", mille tegevus toimub küll pikalt pärast "Euromandi" ja "Mehitamata inimeste" sündmusi. Käesolevas romaanis kirjutatakse "Euromandist" tuttav küberpungilik tulevikumaailm põhjalikult lahti.
Kauges tulevikus on Virumaa muutunud Sosnovõje Bori tuumajaama tabanud katastroofi tagajärjel radiaktiivseks ja elamiskõlbmatuks "tsooniks". Hiina on vallutanud Venemaa ja enamiku Eesti elanikest moodustavadki hiina immigrandid ning valdavalt sõja järel Eestisse põgenenud venelased. Minakangelaseks on eestlasest häkker, kelle armastatu Sirts (ehk Jelena) "Euromandis" kirjeldatud sündmuste järel toimunud ja ühe korporatsiooni poolt läbi viidud kättemaksurünnakus surmavalt vigastada saab. Sureva tüdruku teadvus õnnestub ajust eemaldada ja Tallinnas Patarei vanglas asuvas hiinlastele kuuluvas Ühishaua-nimelises ettevõttes digitaalselt talletada, ent teadvusele uue keha loomine käib teadaolevalt teadusele veel üle jõu. Kui aga failid Sirtsu teadvusega Ühishauast ära varastatakse, muutub asi kahtlaseks ja varaste jälitamine viib minakangelase oma kunagisse kodulinna Jõgevale, millest on saanud Virumaalt pärit põgenike keskus ning tõeline mutandipesa, millest enamik Eesti elanikke parema meelega eemale hoiab...
Tegu on hoogsa, sünge, julma ja seejuures kohati vaat et isegi südamliku romaaniga. Lugedes tekib paralleele klassikalise küberpungiga (a la William Gibsoni "Neuromant"), eriti aga Strugatskite "Väljasõiduga rohelisse", millele retked inimtühja Virumaa "tsooni" ilmselgelt vihjavad. Kirjeldatud tuleviku-Eesti on tõeliselt morn ja düstoopiline ning eks tänapäeva Eesti kohta käivat sotsiaalkriitikatki ole siin romaanis parajalt, samas mitte nii palju, et tüütuks muutuda. Kuuldavasti kunagi sotsiaaltöötajana tegutsenud autorile pole elu süngem pool võõras ja seega ei tasuta ka imestada, kui tema loomingu kõrvaltegelaste hulgas kohtab asotsiaale, vigaseid ning muid eluheidikuid, mis omakorda sobib päris hästi küberpungiliku õhustikuga. Rahvussuhteid on seevastu kujutatud neutraalsemas ja multikultuursemas võtmes, kui see Eestis üldiselt tavaks. Mainitud asjaoludest vast tähtsaimgi on alanud sajandi tehnikasaavutuste ja ideede, nagu näiteks bioprintimise, droonide ning liikuvate rongiperroonide kasutamine tekstis. Kõik see kokku annab romaani, mis sobib oma õhustiku poolest täpselt Eestisse aastal 2013-äng, sotsiaalsed pinged ja masendus on siin kombineeritud uue ning kogu maailma muutva tehnilise revolutsiooni ootusega. Ulmekirjandus peegeldab alati oma ajastu meeleolu ning "Mehitamata inimesed" (selle veidra pealkirja all on mõeldud bioprinditud inimkehasid, mida pole veel teadvusega varustatud) saab sellega suurepäraselt hakkama.
Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=83432
No comments:
Post a Comment