"Euromant"
Õuduskirjanikuna tuntud Tänav on sedapuhku kirjutanud stiilipuhta küberpunkloo lähituleviku Eestist. Olemata ise suurem küberpungi fänn, pean tunnistama, et mulle see lugu meeldis. Veidi meenutab William Gibsoni loomingut.
Minategelaseks häkkerite jõugu liige, kes Tartus Plasku keldrikorrustel toimepandud nurjunud operatsiooni käigus vastiku peavigastuse saab, ja peab tulema toime nii selle ravimise, politsei kui ka operatsiooni tellija palgatud killeritega. Loo vaieldamatuteks plusspunktideks on tuleviku-Eesti kirjeldused-hiina keel on nii laialt levinud, et minategelane isegi vannub selles keeles, Eesti majanduslik olukord on veel halvem kui praegu ja emigratsioon Soome veelgi intensiivsem, Tartu linnavalitsus on maksustanud tänavatel kõndimise, nii et paljud eelistavad liikuda katuseid mööda, jne.
"Võõra laip"
Lugu prostituudist, kes komistab varahommikuses pargis meesterahva laiba otsa. Laip aga ärkab ellu ja osutub vampiiriks, kellest saab tema põhiklient...
Minu meelest on tegu õudukaelemente sisaldava tüütu sotsiaalpornoga. No ei viitsi sellest raskest Eesti elust ilukirjandusest lugeda, ehkki ta kohati täpselt nii ongi. Oleks see sotsiaalkriitika siis veel läbi ulmelise prisma näidatud, nagu kogumiku avaloos, võiks päris lahe olla, aga antud tekstis mitte.
Loodan, et Mant jääb oma pungiliku stiili juurde ega tee läbi sarnast muutust, nagu Marek Simpson kümmekond aastat tagasi.
"Unistus"
Müstiline lugu (õudukaks ei tahaks nimetada) soovahetussooviga noormehest, kes röövib tütarlapse, et nõia abiga selle keha üle võtta. Asjad aga ei lähe plaanipäraselt...
Ei jätnud see lugu eriti meeldivat ega ebameeldivat muljet, mida peegeldab ka hinne.
"Omadega kuival"
Seekordne lugu räägib siis jällegi Jõgeva-kandi tuletõrjujatest, kes seekord on hädas tuletõrjeauto tsisterni peitunud kehakratist näkiga.
Lugeda täitsa kõlbas.
"Kallis, sa oled hale, nii et miks ei võiks ma su piinad lõpetada?"
Taas pole kahele eelarvustajale eriti midagi lisada.
"Musta mantliga mees"
"Nekromandi kombel"
Ilmselt elas Johannes kunagi 20. sajandi alguses, nii et kaasaja inimesele Kurgile ei saanud ta küll kuidagi halba teha, nagu Lauri Heinsalu oletas. Aga see selleks, jutt oli hea!
"Choronzon"
Olen seda lugu varemgi lugenud... katkendina romaanist "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi..." ja võimalik, et ka "Algernonist". Nüüd sattus Mandi kogus "Euromant" veelkord ette ja võin öelda, et täitsa korralik jutt. Mitte autori tippteoste hulka kuuluv, aga omapärane ja huvitav.
"Teoloogiatudengi katse"
Aastaid hiljem üle lugedes pean hinde "kahe" peale langetama, sest tekst tundub ikkagi arusaamatu ja sisutu sogana.
Lool põhinev lühinäidend, mida esitati "Euromandi" esitlusel Tartu Lutsu-nimelises raamatukogus ja mille videosalvestus on YouTube`iski üleval, jättis aga kuidagi jaburalt lõbusa mulje-võimalik, et seetõttu, et näitlejaid ise hästi tunnen...
"Elasid, siis surid"
Lühinäidend elukaaslasega tülli läinud neiust, kes naaseb kalmistuvahist isa majja. Ümbrus on sünge ja kurjakuulutav, majas kummitab neiu ema vaim, kelele rahu andmiseks otsib isa abi okultistilt...
Näidendi tegevus toimub kaasajal (ilmselt Eestis, ehkki kuna tegelastel pole nimesid, on sellest võimatu aru saada). Samas näidendi stiil-verine, melodramaatiline ja pateetiline-näib kuuluvat rohkem kuhugi 19. sajandi algusse. Tegelased on pidevalt haaratud suurtest tunnetest, valmis tapma ennast ja teisi, jne. Ma ei tea, kas see stiililine anakronism on taotluslik.
"Taadeldus"
Minu meelest on see jutt paras soga, nagu "Teoloogiatudengi katsegi" samal teemal. Õnneks on Mant 13 aasta jooksul ikka kõvasti edasi arenenud.
"Sinna ja tagasi: Aeg"
Sedapuhku on autor siis kirjutanud puhtakoelise SF-loo, mille tegevus toimub lähituleviku Eestis, kus ajarännud on võimalikud. Loos jutt töötava ajamasina loonud naisteadlasest, tema enesetapjalike kalduvustega tüütust austajast ja lesbiarmukesest, kes kõik kistakse seiklustesse erinevate reaalsuste vahel...
Algul jättis lugu veidi karikatuurse ja imeliku mulje (üheks põhjuseks kindlasti ka see, et tegelased esinesid nimede all, nagu Tütreke ja Kloun), ent lõpupoole hakkas rohkem meeldima.
"Doonorelundid"
"Sinna ja tagasi: Ruum"
Tegu pole järjega loole "Sinna ja tagasi: Aeg", nagu pealkirja järgi võiks arvata, vaid segasevõitu SF-laastuga põllule allakukkunud UFO-st. Miks mõlemad lood kannavad sarnast pealkirja, jääb arusaamatuks. Jah, esimeses loos rännati ajas, teises ruumis, ent rohkem neil ühist ei ole.
"Kambavaim, ehk Mees peeglitaguselt maalt"
"Verepulm pritsimajas"
Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=80356
No comments:
Post a Comment