Häli Kivisilla "Harjusk"
Minu meelest ei kirjeldata selles loos mitte teist maailma, vaid mingisuguse suure sõja tagajärjel kuhugi eelindustriaalsele tasemele taandarenenud tuleviku-Eestit, kus muuhulgas kasutatakse ka apokalüpsise-eelsest ajast säilinud masinaid.
Muus osas - lugeda täitsa kõlbas ja see viletsa olukorra kiuste võitlusvaimu ning optimismi säilitamise meeleolu, mida antoloogia koostajad seostavad sõnaga hopepunk, oli siin täiesti olemas.
Miikael Jekimovi "Läbilõigatud niidid"
"4".
Kristjan Sanderi "Miljones päev"
Meeldisid nappi loosse mahutatud metsiku võõrmaailma kirjeldused ja loo üldine õhustik. Maksimumhindest jääb siiski midagi puudu, olgu siis "4+".
Artur Räpi ja Maarja Kruusmetsa "Tume leek"
"4".
Meelis Friedenthali "Õunapuu"
Suur hulki kirjeldusi viimastel aastatel maailmas toimunud (ja lähitulevikus loodetavasti mitte vähemalt sellisel kujul toimuvatest) sündmustest, sekka argirealistlikke kirjeldusi suitsukala söömisest bussis ja õunapuu saagimisest. Lugu ennast nagu polnudki, üsna igav.
Lüüli Suuki "Welwitschia mirabilis"
Idamaiselt eksootilise õhustikuga fantasymaailm mulle meeldis ja kogu see maagiliste oskustega tegelaste sebimine ühe kriitilise tähtsusega taime ümber tõi natuke meelde Frank Herberti loomingu. Loo algus küttis ootused parajalt üles ja ilmselt ootasin sellest natuke rohkem mingit ootamatust või teravust kui lihtsalt maagilise maailma toimimisele ning õukonnaintriigidele keskendunud fantasy't. Nii et kokkuvõttes päris korralik jutt, aga millegipärast kõrgemalt kui "4-ga" ma seda hinnata ei suuda.
Veiko Belialsi "Kübeke elutervet vihkamist"
Võimas tekst jah. Ehkki loo tegevusmaailm jäetakse sihilikult hämaraks ja sellest, mis seal tegelikult toimus, päriselt aru ei saagi, on kõik need emotsioonid ja meeleolude kirjeldused väga mõjuvalt edasi antud.
Kristi Reiseli "Vein Naanil"
Hoogne kosmiline kelmilugu, milles sisalduv absurdimaiguline huumor oli päris omalaadne ja tore. Natuke häiris see 20. sajandi keskpaiga ulmelugudele omane võte, kus sajandite jooksul välja kujunenud ajaloolis-sotsiaalsed probleemid lahendatakse nagu plõksust ühe näpuliigutuse või kellelegi pähe karanud ideega (meenusid Harrisoni "Vangistatud universum" ja veidi ka "Surmailma"-triloogia, samuti mõned Dicki lühilood). Aga Reiseli lugu oli muhe lugemine sellest hoolimata.
Triinu Merese "Plahvatus Le Gynil"
Kosmoseulmeks liigituv lugu gaasiplaneeti uurima saabunud ekspeditsiooniga juhtunud õnnetusest ja järgnevatest rasketest valikutest, kuna enamiku meeskonnaliikmete eluga pääsemine tähendaks paratamatult kellegi ohverdamist...
Loost jäi umbes samasugune mulje nagu enamikust käesoleva antoloogia seniloetud lugudest - lugeda kõlbas, aga maksimumhindest jäi nagu midagi puudu.
Laura Loolaidi "Kiirituskuu sõnnik"
Väga omapärane lugu nii tegevusmaailma kui ka keelekasutuse poolest (see Loolaidile omane veidi 19. sajandi eestikeelseid trükitekste meenutav naljakas sõnakasutus). "Viiest" madalamat hinnet anda oleks ebaõiglane.
Manfred Kalmsteni "Tapjaprints"
Mulle meeldis. Poul Andersoni stiilis sünge, verine ja hoogne põhjamaine fantasy nagu Kalmsten seda kirjutada armastab, lisaks veel see positiivse mässulisuse element, mis käesoleva antoloogia lugusid iseloomustama peaks. Kindel "5".
No comments:
Post a Comment