Kummaline romaan-ja võib üsna kindlalt eeldada, et tegu pole üksikteose, vaid mingi pikema sarja esimese osaga. Sellele vihjavad nii romaani üsnagi aeglaselt avanev taustmaailm kui ka lõpetamatus. Võib ka mõista, miks "Euroopa sügis" tõlkijale meeldis-siin on nii küberpungi elemente kui teatud "amberlikkust".
Romaani esimene pool on kuidagi igav ja tuim: suhteliselt väheste ulmeliste elementidega kirjeldus Ruudi tegevusest tuleviku Ida-Euroopas. Kusjuures kogu aeg tekib tunne, et see maailm oma katusepakkujate jõukude, happevihmade, üldise räpasuse, tööstussaaste ning tehnoloogilise arengutasemega (korra mainitakse isegi taksofone!) kuuluks pigem kusagile 1990. aastatesse kui tulevikku. Pidevad restoranielu ja kokanduse kirjeldused ei mõju samuti kuigi huvitavalt.
Siis, pärast Ruudi käiku Lahemaal elava isa juurde, keeratakse sündmustele äkki vint peale. Igavavõitu poliitulmeliste elementidega spioonipõnevik muutub küberpungiks ja lõpuks fantasyks. Kõikvõimalikke ulmelisi ja päris lahedaid ideid järgneb üksteisele hunnikus... kuni romaani sündmustik äkitselt üsnagi ebaloogilises kohas katkeb.
Hindeks siis kokku "4-"... Ja jääme järge ootama, sest eeldan, et kunagi see tuleb. Muidu oleks väga veider.
No comments:
Post a Comment