ETTEVAATUST, SPOILERID!!!
Pikkade romaanisarjadega kipub olema nii, et nad lähevad järk-järgult ja peaaegu märkamatult halvemaks. Ühel hetkel jõuad jällegi algselt päris põnevana tundunud sarja viimase köiteni, mis jätab äärmiselt klišeeliku mulje-viimane apokalüptiline lahing "heade" ja "pahade" vahel, millele järgneb õnnelik lõpp positiivsete kangelaste jaoks ning mõtled-miks ma küll sellist raamatut loen? Vastus küsimusele on muidugi väga lihtne-sarja algus jättis huvitava ja paljutõotava mulje.
"Kolpade ässa" alguses on Vardias puhkenud kodusõda ertshertsogi valitsuse ja Äratajate sekti vahel, sõja konkreetseks sütikuks on olnud Ketty Jay meeskonna valdusse sattunud kompromiteeriv informatsioon Äratajate kohta. Hoolimata käimasolevast sõjast seikleb Ketty Jay meeskond oma alusel endiselt mööda taevalaotusi, püüdes sõjategevusest eemale hoida, ent see ei õnnestu neil...
"Ketty Jay lugude" kui sarja juures vast kõige hullem ongi see, et autor ei suuda päris ühtset stiili hoida. Olulisteks asjadeks, mis sarja alates esimesest raamatust ligitõmbavaks muutsid, olid must huumor ja teatud küünilisus, mis segunesid veidralt traagikaga ning romaanide klassikalise seiklusjutu vormiga. "Kolpade ässas" on see mõnus "nihestatus" peaaegu täielikult kadunud-seda juba alates kapten Frey tegelaskujust, kes tänu oma taasleitud kirele Trinica vastu on külmaverelisest nartsissistlikust südametemurdjast muutunud armuvalus enesehävitajaks. Tegelaskuju selline areng on kuidagi äärmiselt kummaline, ehkki eks reaalses elus tule suuremaidki veidrusi ette. Romaani üldine alatoon kisub veidralt pateetiliseks nagu mõnes propagandistlikus sõjafilmis-tehakse kangelastegusid lahinguväljal, valatakse kangelaslikult oma verd ja pisaraid, peetakse sütitavaid kõnesid, kannatatakse suurte tunnete käes... Ja lõpplahendusest on parem üldse mitte rääkida. Eluheidikute saatusest pajatav küüniline lugu muutub millekski "Star Warsi" sarnaseks, kus häid ootab õnn ja pahad saavad peksa. Äärmiselt õnneliku lõpuga keeratakse kogu sarja kontseptsioon vähemalt minu meelest pea peale ja head muljet see ei jäta.
No comments:
Post a Comment