"Suudlevad vampiirid"
Pealkirja järgi võiks naljatamisi arvata, et tegu on eesti "Videvikuga", aga seda see teos siiski pole-hoopis järjekordne tugeva ajaloolis-geograafilise taustaga tekst Hargla sulest.
Sisust on Raul juba piisavalt rääkinud... Mainiks veel ära, et vampiire on kujutatud äärmiselt ebainimlikena-mitte sadistlikult julmade, vaid just hoolimatutena inimeste suhtes. Vampiiril pole inimlikke tundeid, homo sapensi elu läheb talle korda sama palju, kui meile amööbi oma. Selle põhjal arvasin lugedes, et mingil hetkel selgub, et vampiirid on kurjuse käsilased ja palatiinid positiivsed tegelased, ent sellisest must-valgest käsitlusest on Hargla uus romaan kaugel. Ebainimlik käsitluslaad ja suur kogus vägivalda muudavad teksti tervikuna päris süngeks, samas pole siin sellist apokalüptilist pessimismi, nagu näiteks "Doanizarre udulaamas". Olen eravestluses kuulnud ka väidet, et romaani tõlget ei saaks näiteks Soomes avaldada, põhjuseks "poliitiline ebakorrektsus", täpsemalt lause, milles neegreid,venelasi, mustlasi ja albaanlasi defineeritakse alama rassina, kes vampiirideks ei kõlba... Ei tea, kuidas sellega täpselt on.
Huvitaval kombel näib see "üliinimeste" teema eesti ulmes väga populaarne olevat-inimsooga paralleelselt eksisteerivast või sellest arenevast kõrgemast rassist võime lugeda ka mitmest Veskimehe teosest, nüüd on selle teemani jõudnud ka Hargla.
"Minu päevad Liinaga"
Nagu ei tahaks olla esimene arvustaja, kes sellele "Stalkeri" võitnud loole "kahe" paneks, nii et olgu siis "3-".
Sarnaselt mitmele eelarvustajale ei saanud minagi absoluutselt aru, millest jutt käis. See, et minategelane läheb lolliks ja otsustab lambist keset puhkuseretke pere juurest ära karata, on veider, ent pole väga ulmeline. Ja see lõpplahendus teeb kõik ainult segasemaks... miski Aat ja kleidivöö. Võib-olla on siin vihje eesti rahvaluulele, aga millisele legendile täpsemalt?
Suvise Kagu-Eesti õhustik oli küll suhteliselt mõnusalt kirja pandud, vähemalt puudus siin traditsiooniline soigumine raske maaelu vms. üle.
"Raudhammas"
Loo algus, kus pikalt kirjeldati minategelase elu Tartus, Tallinnas ja Kopenhaagenis, polnud minu meelest just väga huvitav, ent pärast tema tutvumist ajarändurite rühmitusega läks lugu käima. Silverile täienduseks, et kirjeldatud ajaviide pole LARP, vaid taaskehastamine-mõnevõrra karmim asi, kus näiteks porolloonist tehtud mõõkade asemel kasutatakse rauast mõõku, mis, tõsi küll, on nürid...
Jah, emotsioone on siin loos tõesti vähe, ja sarnaselt Raulile meenus ka mulle mainitud Poul Andersoni jutt. Esimese asjaolu põhjuseks ilmselt minategelase tuimavõitu temperament.
"Kadunud hingede ajaraamat"
Ilmselt on tõesti tegu mingi eneseabikirjanduse vms. paroodiaga-pseudoprobleemidest vaevatud naispeategelane oma "hinge" otsimas. Pole minagi algmaterjaliga nii hästi kursis, et lugu oleks naljakas tundunud.
"Apteeker Melchior ja katustel tantsija"
Käesolev lugu on ka minu jaoks esimene loetud Melchiori-tekst. Eks neist köielkõndijatest keskaegses/varauusaegses Tallinnas ole mitmetes meie ajaloolistes romaanideks kirjutatud. Lugu meenutas veidi aastate eest "Algernonis" ilmunud Lembit Ratassepa lugusid samast aegruumist.
Ilmselt jäi loos minu jaoks puudu see "miski", mille eest maksimumhinnet panna, ent lugu on siiski täitsa korralikult ja huvitavalt kirja pandud.
"Apteeker Melchior ja Zarieli raamat"
"Tema päevad Liinaga"
Mulle meeldis veidi rohkem, kui Liina-diloogia esimene osa-polnud nii rõhutatult segane. "Truutale" leiab siit ikka väga otseseid vihjeid.
Meenutab Stephen Kingi uuemat loomingut-peategelaseks keskealine pereisast menukirjanik, kes mingite müstiliste ja painavate sündmuste sekka satub...
"Jõgeva elavad surnud"
Selline omalaadne lugu, lõbus, sünge ja äratundmisrõõmu pakkuv üheaegselt. Kohaliku ulmefändomi aktivistide jaoks eriti (ei leidnud siit küll enda prototüüpi, vähemalt mitte otsest). Ei tahaks maksimumhindest madalamat panna.
Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis: (lugude arvustustele pääseb ligi, kui kogumik on ära modereeritud) http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=80377
No comments:
Post a Comment