Romaani fantasyosa oli üsna puine (ja kui see oli paroodiana mõeldud, polnud see naljakas) ja ega ka järgnev mind eriti vaimustada suutnud. Ühiskonnakriitika oli samuti üsna ajast ja arust, nii et kokku selline kehvapoolne Heinlein.
Tõlkest võis leida erinevaid vigu - nt empress pole siiski eestikeelne sõna ja originaalis 1963. aastal ilmunud romaanis nimetati minategelast "nooreks punkariks", ehkki see subkultuur tekkis veidi hiljem ja sõnal punk on inglise keeles natuke laiem tähendus.
Seda, et žanriulme kirjanik ja Hollywoodi superstaar kahasse romaani kirjutavad, ei juhtu ilmselt iga päev. Romaan põhineb Reevesi koomiksisarjal "BRZRKR" ja räägib loo 80 000 aasta vanusest surematust ning ülitugevast sõdalasest Unute'ist, keda uuritakse ühes USA sõjaväe salajases laboris. Unute'i eesmärgiks on muutuda surelikuks - mitte surra, vaid olla teoreetiliselt võimeline suremiseks. Lisaks mainitud sõjaväebaasis toimuvale peamisele süžeeliinile sisaldab "Mujalmaa raamat" ka tagasivaateid Unute'i pika elutee jooksul toimunule. Romaani tegevusmaailm tugineb hüpoteesile, mille kohaselt eksisteerisid meie planeedil kümnete tuhandete aastate eest erinevad kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid, mis katastroofides täielikult hävisid ja millest jälgegi järele ei jäänud (umbes nagu Robert E. Howardi Hübooria-maailm).
"Mujalmaa raamat" on päris korralik militaarse õhustikuga fiosoofiline ulmepõnevik, ehkki näiteks Mieville'i "Bas-Lagi" triloogia meeldis mulle mõnevõrra rohkem. Tõlkel pole üldiselt väga viga, ehkki aeg-ajalt tuleb sisse vigu (nt leheküljel 312 mainitud Gold Coast peaks eesti keeles siiski olema Kullarannik ja leheküljek 317 mainitud Damaskuses aastal 1880 toimunud sündmus ei saanud olla "auto järel lohistamine", sest autot polnud sel aastal veel leiutatud - ilmselt ajas ingliskeelne homonüüm car tõlkija segadusse).
