Raske öeldagi, kas "Võililledünastia" saaga näol on üldse tegu fantasy'ga - käesolevas, sarja kolmandas romaanis olid ainsateks otseselt üleloomulikeks elementideks toimuvaid sündmusi suunavate Dara jumalate omavahelised vestlused, kõike muud sai selgitada "vanahiina tehnoloogiavidinate" ja tegevusmaailma looduse abil.
Üldiselt meeldis mulle rohkem kui teine osa, igati võimas romaan, kus lisaks seiklustele leidus arutlusi ka tõsistel teemadel (erinevate kultuuride kokkupuuted ja konfliktid, ajalooline mälu jne) ja isegi restoranidevahelise võitluse teema oli päris huvitavalt kirja pandud.
