"Taltos" on igati korralik romaan ja mu arvamus autorist, mida "Teckla" lugemine mõnevõrra kahjustas, paranes oluliselt. Näib, et kuni Brust ei kirjuta revolutsioonidest ega töölisliikumistest, on ta igati lahe kirjanik.
Nagu enne mind mainitud, on romaan tõesti suhteliselt segane. Vaheldumisi peamise tegevusliiniga kirjeldatakse Vladi tegemisi noorpõlves ja peatükkide alguses kursiivis ta mõtteid mingi nõiarituaali läbiviimisel. Samas ei tee see ju romaani halvaks, ta nõuab lihtsalt rohkem kaasamõtlemist kui mõni teine teos.
Tegelikult pole dragaeranid haldjad, ehkki tegelased neid vahel nii nimetavad, vaid inimeste ja tegevusplaneedi (kogu science-fantasyks liigituva loo tegevus leiab aset kaugtulevikus) loomade geneetilise ristamise tulemusena loodud mutandid, sealt ka need kodade nimed.
Vladi paindlikes eetilistes tõekspidamistes ta võlu tegelikult seisnebki, tüüp on ikka paras lurjus ja see eristab teda enamikest romaanikangelastest. Erinevalt "Tecklast" avaldub ta karakter selles romaanis ehedal kujul, mille üle võib vaid heameelt tunda.
No comments:
Post a Comment