Kahe esimese osa põhjal on sari mulle päris hea mulje jätnud, tundudes võluvana just oma lihtsuses ja pretensioonituses... Tean ka inimest, kes on "Maalingutega mehe" lugemise pooleli jätnud, sest selle esimesed peatükid tundusid talle liiga stampfantasylikena. Brett ei liigitu kirjanikuna kindlasti novaatoriks nagu Martin või Abercrombie, ent tüütu kitšiga pole tema loomingu näol samuti tegu.
"Päise päeva sõjas" ilmneb paljudele fantasy-sarjadele iseloomulik puudus-kui esimesed köited on huvitavad, siis mingist hetkest alates hakkab sari venima. Nii on siin pikad kirjeldused Inevera lapsepõlvest ja noorusest, mis ei paigutu üldisse tegevusliini ega oma selle seisukohast ka mingit mõtet. Nagu ka eelarvustaja maininud, on seksi romaanis tõesti kõvasti rohkem kui sarja kahes esimeses köites ja tegelikult ei juhtu nende rohkem kui 600 lehekülje jooksul just palju murrangulisi sündmusi, ehkki märulist samas puudust ei tule.
Ehkki venimist ja liigliha on "Päise päeva sõjas" sarja kestel esmakordselt tunda, ei jätnud romaan ka otseselt ebameeldivat muljet ja sari pole mulle veel otseselt vastumeelseks muutunud. Sellest ka hinne.
No comments:
Post a Comment