Mihhail Jelizarovi "Raamatuhoidja"

Jah, kummalise raamatuga on tegu tõesti. Võrreldes Pelevini ja Sorokini loominguga on siin literatuurset postmodernismi vähem, rohkem keskendutakse tegevusele, samas pole raamat nii lõikavalt satiiriline kui Sorokini teosed.

Romaan algab kirjandusteemalise satiirina, ent hakkab ühel hetkel järjest enam meenutama Tamur Kusnetsi loomingut (peatükid, kus külmrelvadega biblioteekide ja lugemistubade võitlejad omavahel arveid klaarivad, meenutavad tõesti kõige jõhkramaid keskaegseid lahingustseene). Naturalistlik stiil kestab peaaegu romaani lõpuni, ent viimased leheküljed on omakorda nostalgilis-poeetilises laadis kirja pandud.

Joeli vaimustust ma jagada ei suuda, ent hoolimata veidi ebaühtlasest kvaliteedist saab "Raamatuhoidja" mult hinde "4" kätte.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=81292