Friday, November 5, 2010

Jerry Pournelle'i "Falkenbergi leegion"



Minu meelest suhteliselt traditsiooniline militaarulme, nagu seda on palju loetud. Peakangelane võitleb Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu liidu eest (huvitav, kuidas saab juba kõla poolest nii ebardlikule nähtusele üldse lojaalne olla, hea et see reaalses maailmas ei realiseerunud), kõvasti on ränkraske sõdurielu kirjeldusi, armeesid ära kasutavate saamatute poliitikute kirumist ning militaristide juhmivõitu lojaalsust. Nagu Kunnase "Gort Ashrynis" ja ilmselt veel sajas erinevas teoses. Pastoraalset idülli luua soovivate farmerite vastasseis sunnitöölistest bandiitidega meenutas aga üks-üheselt Peter F. Hamiltoni The Reality Dysfunctionit.

Hindest võtab mõnevõrra maha romaani äärmiselt hakitud kompositsioon. Eks ta ju rohkem jutukogu on kui romaan, aga tervik on mõnevõrra raske moodustuma.

Võib-olla on mul hetkel lihtsalt militaarteemast teatud küllastumus, lisaks selle romaani lugemisele ka viimane nädal päevade kaupa Sabatoni kuulatud. Igatahes "nelja" saab auga kätte.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=1827

No comments:

Post a Comment