Thursday, June 5, 2025

Andrius Tapinase "Hour of the Wolf"

Andrius Tapinas on populaarne Leedu teleajakirjanik ja ulmehuviline, kes on tõlkinud leedu keelde Tolkieni "Sõrmuste isanda" ja Pratchetti raamatuid. "Hundi tund" on tema debüütromaan ja ühtlasi aurupunk-tetraloogia "Auru ja kivi saaga" esimene köide. Järgnevaid köiteid minu andmetel kahjuks inglise keelde tõlgitud pole, nii et nende lugemiseks tuleks ära õppida leedu keel või kasutada masintõlke abi. Leedus näib see tetraloogia üsna populaarne olevat - hiljuti külastasin Vilniuse raamatupoodi, kus müügil olevatest kõvakaanelistest leedukeelsetest ulmeraamatutest torkasid lisaks Tolkienile ja Martinile silma just Tapinase omad.

Romaani tegevus algab aastal 1870. Vene impeerium on pankrotis, ka Alaska müümine ameeriklastele pole piisavalt raha sisse toonud. Rotschildide pankuridünastia teeb venelastele ettepaneku loovutada vastutasuks võlakustutuse eest endale kaks linna - Vilniuse ja Tallinna. Tehing saab teoks ja mainitud linnad liidetakse Rotschildidele alluva vabade linnade Allianssiga, kuhu kuuluvad ka Praha, Krakow ja osa Konstantinoopolist.

Aastaks 1905 on maailm hoopis teistsugune meile ajaloos teadaolevast - taevas liiguvad prometeeliumi-nimelist gaasi kasutavad hiiglaslikud õhulaevad, tänavatel sõidavad auruliikurid, toimib alkeemia. Romaani keskne tegelane on Vilniuse legaat (linnas turvalisust tagava leegioni ülem) Antanas Sidabras, kes peab vahetult enne linnas toimuvat tippkohtumist tegelema erinevate ohtude sasipuntraga, mille seas on nii Mila-nimelist tüdrukut jahtivad Praha vitamandid (tehislike eluvormide loojad), Tsaari-Venemaa eriteenistused kui ka salapärane sarimõrvar. Seikluslikule süžeele lisandub värvikas pilt alternatiivajaloolisest Vilniusest ja selle kirevatest asukatest.

"Hundi tunni" näol on tegu pigem seiklusliku ja meelelahutusliku aurupungiga, mida võiks võrrelda näiteks Mark Hodderi loominguga. Midagi väga tõsist siit oodata ei tasu, aga ajaviiteks päris hea.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis

Friday, May 16, 2025

Robert A. Heinleini "Kangelaste tee"

Romaani fantasyosa oli üsna puine (ja kui see oli paroodiana mõeldud, polnud see naljakas) ja ega ka järgnev mind eriti vaimustada suutnud. Ühiskonnakriitika oli samuti üsna ajast ja arust, nii et kokku selline kehvapoolne Heinlein.

Tõlkest võis leida erinevaid vigu - nt empress pole siiski eestikeelne sõna ja originaalis 1963. aastal ilmunud romaanis nimetati minategelast "nooreks punkariks", ehkki see subkultuur tekkis veidi hiljem ja sõnal punk on inglise keeles natuke laiem tähendus.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis

Friday, May 9, 2025

Keanu Reevesi ja China Mieville'i "Mujalmaa raamat"

Seda, et žanriulme kirjanik ja Hollywoodi superstaar kahasse romaani kirjutavad, ei juhtu ilmselt iga päev. Romaan põhineb Reevesi koomiksisarjal "BRZRKR" ja räägib loo 80 000 aasta vanusest surematust ning ülitugevast sõdalasest Unute'ist, keda uuritakse ühes USA sõjaväe salajases laboris. Unute'i eesmärgiks on muutuda surelikuks - mitte surra, vaid olla teoreetiliselt võimeline suremiseks. Lisaks mainitud sõjaväebaasis toimuvale peamisele süžeeliinile sisaldab "Mujalmaa raamat" ka tagasivaateid Unute'i pika elutee jooksul toimunule. Romaani tegevusmaailm tugineb hüpoteesile, mille kohaselt eksisteerisid meie planeedil kümnete tuhandete aastate eest erinevad kõrgelt arenenud tsivilisatsioonid, mis katastroofides täielikult hävisid ja millest jälgegi järele ei jäänud (umbes nagu Robert E. Howardi Hübooria-maailm).

"Mujalmaa raamat" on päris korralik militaarse õhustikuga fiosoofiline ulmepõnevik, ehkki näiteks Mieville'i "Bas-Lagi" triloogia meeldis mulle mõnevõrra rohkem. Tõlkel pole üldiselt väga viga, ehkki aeg-ajalt tuleb sisse vigu (nt leheküljel 312 mainitud Gold Coast peaks eesti keeles siiski olema Kullarannik ja leheküljek 317 mainitud Damaskuses aastal 1880 toimunud sündmus ei saanud olla "auto järel lohistamine", sest autot polnud sel aastal veel leiutatud - ilmselt ajas ingliskeelne homonüüm car tõlkija segadusse).

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis

Saturday, April 19, 2025

Gregory Keyesi "Empire of Unreason"

Tetraloogia kolmas osa kippus võrreldes varasematega ära vajuma ja just selle "enneaegse" USA iseseisvussõja liini pärast, mis ei mõjunud eriti usutavalt ega suutnud absoluutselt kaasa haarata. Neljas osa jääb minust ilmselt lugemata.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis