"Aednik"
Klassikaline inglise tondijutt kolmeliikmelisest seltskonnast (kaks härrasmeest ja ühe mehe abikaasa), kes jõulupuhkuseks üüritud majas ning selle ümbruses üleloomulike nähtustega kokku puutuvad...
Tegelikult on sellistele tekstidele mingit hinnangut anda väga raske. Lugu on väljapeetud stiilis ja oma ajastus kahtlemata hästi teostatud, ent midagi vapustavat ega üllatavat selles pole. "3" oleks justkui liiga karm hinne, sest iseenesest ei kirjuta Benson ju halvasti, ent "4" on ilmselgelt liiga kõrge hinne. Olgu siis "4-".
"Nägu"
20. sajandi alguse Inglismaa. Noore koorekihi hulka kuuluva abielunaise Hester Wardi elu oleks suhteliselt õnnelik, kui teda ei hakkaks taas painama lapsepõlvest tuttav hirmuunenägude seeria, mis kordub kahel teineteisele järgneval ööl...
Korduvate õudusunenägude motiiv esines ka Bensoni loos "Tornikamber", mille eestikeelset tõlget aastate eest Mardusest loetud sai. Käesolev lugu paistab silma hästiloodud unenäolise õhustiku poolest. Kunstnik van Dycki näol, kelle loomingule on tekstis vihjatud, on mõistagi tegu ajaloolise isikuga, ent maal Roger Wyburnist kuulub autori fantaasia valdkonda.
Loole võiks ette heita sündmustiku teatud ettearvatavust-alates kohast, kus arst soovitas Hesterile puhkust maapiirkonnas, polnud enam raske mõistada, mis hakkab edasi juhtuma...
"Pühamu"
Inglise koorekihti kuuluv härrasmees Francis Belton (peategelase sotsiaalne taust ei tohiks Bensonit lugedes vähimagi üllatusena tulla, sest paistab, et vaestest ega heidikutest see autor ei kirjutanud) saab ootamatult teada oma onu surmast ja sellega kaasnevast pärandusest. Pärandusega kaasneb ka kohustus maksta aastas 500 naela onu sõbrale Owen Bartonile. Francis saab kadunukese advokaadilt kuulda ka tolle surma põhjustanud võikast haigusest, mis tolle keha elusalt mädanema ja ussitama pani. Ta kolib koos oma lesestunud õe ja tolle väikese pojaga onult päritud majja, ent kurjakuulutavad sündmused ei lase ennast kaua oodata...
Kuidagi aegunud ja ülemäära pateetilise mulje jättis see lugu. Satanistidest kurikaelad tundusid haledad ja saamatud, ka ei seisnenud nende kurjus milleski peale satanismi (mis pole ju ratsionaalselt võttes midagi hullemat kui lihtsalt üks veider usulahk), samuti kippusid nad ise millegipärast üleloomulike jõudude ohvriks langema. (Eriti kummaline on stseen, kus satanist, keda ähvardatakse politseiga, satub sellisesse hirmu, nagu ähvardaks inkvisitsioon teda tuleriidale saata ja hakkab end pateetilises ning õõnsas kõnepruugis välja vabandama). Samas oli loo õhustik Bensonile omaselt päris hästi loodud, nii et hindeks "3+".
"Tempel"
Käesolev Bensoni lugu jutustab siis järjekordselt Inglise härrasmeestest, kes sedapuhku "aktiivse puhkuse" raames Cornwallis muistseid keldi artefakte uurivad ja druiididega seotud süngete saladuste otsa komistavad. Lugu jäi kuidagi kahvatuks ja sellest ka hinne.
"Jaht Acnaleishis"
Eelmisele arvustusele tuleks lisada, et loo tegevus ei toimu Inglismaa, vaid Šotimaa kauges kolkas, kuhu inglastest peategelased jahiretkele lähevad.
Minu meelest jääb loos puudu heale õudusjutule vajalikust teravusest, ka on selle süžees rohkelt küsitavusi. Ma ei kujuta ette, et piirkonnas, kus kohalikud on oma ebausu nimel valmis isegi mõrvaks, saaks üldse mingist jahiteenuse pakkumisest juttugi olla (Briti saared ei paista praegu ega paistnud ka sadakond aastat tagasi silma ulukite rohkuse poolest, nii et keeld jäneseid tappa tuleks jahimeestest külalistega suheldes varem või hiljem päevakorda). Küsitav on ka loo kuulumine ulmekirjanduse valdkonda.
"Telliseahjuga maja"
Õudusloo minategelaseks on (üllatus-üllatus!) maapiirkonnas koos sõbraga puhkamas (täpsemalt lõhepüügiretkel) viibiv Inglise härrasmees. Sõbrad ööbivad kahtlaselt odava hinna eest üüritud häärberis, millega sugugi kõik korras ei ole...
Seniloetud Bensoni tekstidest meenutas "Telliseahjuga maja" mulle enim maakeelse autorikogu "Õudusesarv" avalugu "Aednik". Lisaks sarnastele joontele süžees oli sarnane ka loost jäänud mulje-korralikult teostatud tondijutt, ent ei midagi vapustavat. Loo hindeks "4-".
"Negotium Perambulans"
Lugu keskealisest Inglise juristist, kes naaseb Londonist üksildasesse Cornwalli külla, kus ta oli poisipõlves tädimehe majas kopsuhaiguse ravimise otstarbel kolm aastat elanud. Külas ringlevad legendid joodikuid ja kõikvõimalikke muid patukotte jahtivast müstilisest kollist, millel üllatuslikul kombel näib tõepõhi all olevat...
Kuidagi õõnsa ja igava mulje jättis see jutt, ilmselt on tegu minu poolt seniloetud Bensoni tekstidest kõige nõrgemaga.
"Õudusesarv"
Inglasest minategelane istub Šveitsi mägikuurortis ja kuulab rahvuskaaslase pajatust kääbuslike lumeinimeste rassist, kes pesitsevad maailma eri paigus asuvates kõrgmäestikes (lisaks Alpidele kahtlustatakse nende olemasolu ka Himaalajas) ja röövivad mõlemast soost inimesi soojätkamise eesmärgil. Peagi saab ta teada, et jutt vastab tõele...
Tekst on kirjutatud paarkümmend aastat enne Džomolungma esmakordset hõivamist (millega seotud Briti mägironijate plaanidele vihjatakse ka tekstis) ehk siis ajastul, mil ulmekirjanike fantaasia lubas kõrgmäestikesse vabalt ka tundmatuid mõistuslikke rasse paigutada (seda on tehtud hiljemgi, ent aastal 1922 mõjus see ilmselt veidi usutavamalt kui tänapäeval). Samas ilmnevad loos ka autori kummalised seksuaalsed kompleksid ja foobiad. "Õudusesarv" on ühelt poolt õudusjutt, ent samahästi võib selle ka teaduslikuks fantastikaks liigitada. Loo hindeks "4-".
"Sammud"
Lugu 20. sajandi alguse Egiptuses Aleksandria linnas tegutsevast (suhteliselt südametust) Briti ärimehest-sahkerdajast, kes hakkab õhtuti klubist naastes kuulma salapärase jälitaja samme...
Minu meelest on tegu suhteliselt tuima ja igava tekstiga, seda hoolimata eksootilisest tegevuskohast, millega seotud võimalusi pole autor suutnud täielikult ära kasutada. Puänt loo lõpus tõstab hinde "3" peale.
"Olevus elutoas"
"Hr Tilly seanss"
Tegu polegi õieti õuduslooga, vaid müstilise süžeega följetoniga 20. sajandi alguse Inglismaal suurt populaarsust omanud šarlatanidest spiritistide teemal. Loo peategelane, Tilly-nimeline härrasmees jääb spiritistlikule seansile kiirustades aurutraktori alla ja litsutakse lapikuks. Maisest kehast lahkunud Tilly vaim jõuab siiski seansile, kus ta surmast veel kuuldudki pole...
Lugu polnud otseselt halvasti kirja pandud, ent midagi erilist selles samuti pole ja tekstis käsitletud probleemid peaksid tänapäevase lugeja suhteliselt külmaks jätma.
"Ahvid"
Loo peategelasteks on erinevatele teadusharudele pühendunud sõbrad, loomade vivisektsiooniga tegelev kirurg Morris ja egüptoloogist arheoloog Madden. Egiptusesse teaduslikule ekspeditsioonile suunduv Madden püüab Morrist ühise õhtusöögi käigus veenda temaga kaasa tulema ja kirurgitööst puhkama, ent töönarkomaanist Morris keeldub. Sõprade õhtusöögi ja vestluse katkestab Morrise majja roomav tundmatut päritolu murtud selgrooga ahvipärdik, kelle peal kirurg otsustab selgroo lappimist eksperimenteerida. Madden suundubki Egiptusesse ja veidi aja pärast järgneb talle üllatuslikult ka Morris, kes on hakanud kannatama veidrate hallutsionatsioonide all ning kellele psühhiaater on tungivalt soovitanud tööst puhata...
Bensoni kohta päris hea lugu. "Ahvid" on mitmekihiline tekst, milles on põimitud erinevad 20. sajandi alguses "kuumad" teemad nagu vivisektsionism ja egüptoloogia. Maksimumhindest jäi minu jaoks loos nagu midagi puudu, ent "4+" saab see kindlasti kätte.
"Mereröövlid"
Keskealine edukas ettevõtja suundub Londonist külastama oma lapsepõlvekodu Cornwalli poolsaarel-reis, mis äratab temas ülimalt kirkaid mälestusi kaugetest aegadest. Maja, kus ta üles kasvas, on aga vahepeal maha jäetud ja seda peetakse kummitavaks kohaks...
"Mereröövlite" näol pole kindlasti tegu õudusjutuga, pigem on see veidi bradburylik melanhoolne-nostalgiline tekst, milles ei puudu siiski ka mõningane fantastiline element. Ehkki mulle sellised tekstid enamasti väga ei meeldi, jättis käesolev jutt päris sümpaatse mulje-võimalik, et haakub ka mu praeguse meeleoluga...
